Scoutsrännaku traditsiooni juurutas Scoutspataljon ja esimesed rännakud toimusid väeosa tollases asukohas Pakri poolsaarel. Algselt oli tegemist ühisüritusega jõustruktuuridele, mille eeskujuks oli taanlaste marss missioonipiirkondades – saadi omavahel tuttavaks, aga võeti ka mõõtu.

"Kui jalaväelane teeb rünnakoperatsiooni, siis tema päeva keskmine kilometraaž võiks olla 15 kuni 25 kilomeetrit, oleneb ülesandest. See 30 kilomeetrit ongi selline pingutus, kus peab tavapärasest mugavustsoonist välja tulema," selgitas Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Ranno Raudsik.

Praeguseks on rännak muutunud avatud militaarseks spordipäevaks, milles kaitseväe meistrivõistlused on üks osa. Vormikandjatel on patrullkott vähemalt kümne kilogrammi varustusega, lisaks teenistusrelv. Külalised peavad kandma 15 kilogrammi suurust raskust kaasas. Lisaks tegid kaasa spordisõbrad ilma lisakoormata.

"Plaan on praegu see, et jookseme kümme kilomeetrit, kõnnime kümme kilomeetrit ja lõppu punnitame nii, kuidas tuleb," rääkis Gunnar rännaku eel.

"Tuleb ikkagi oma jõud ära jaotada selle 30 kilomeetri peale. Kohe hullu ei ole mõtet panna," sõnas Liis.

Esimene kord oli rännak see Briti, USA ja Prantsuse sõdurite jaoks, kelle rotatsioon Tapa linnakus algas hiljuti.

15-kilogrammise lisaraskusega kategoorias võitis Leivo Sepp. Varustusega jooksis kõige paremini seekord politsei- ja piirivalveameti esindaja Steven Rehelem.

"Koeraga jalutad ja käid ja nii tulevad need kilomeetrid. Joosta on vähe saanud, aga eelmise aasta maraton on all ja üle-eelmise aasta rajarekord tuli ületada iseenda oma. Tehtud. Koer jäi koju, ei pea veel vastu 30 kilomeetrit," rääkis ta.