Võiks ilmselt pidada aprillinaljaks, et Elva külje alla Peedule on tekkinud šokolaadiallee, millel asub kollane šokolaadilabor. Nali see aga pole.

Selle maja peremees on teadlane, ettevõtja ning grilli- ja šokolaadimeister Jaan Habicht.

"Seoses pensioneerumisega hakkasin ehitama endale vanadekodu või lastekodu või lastelaste kodu ja kokkuvõttes läheb ikka elus teisiti ja külalistetoa selles väikeses majakeses olen ma ümber ehitanud šokolaadilaboriks. See on Eesti esimene ja ainulaadne šokolaadi idufirma, sest me tahaksime, et see, mida me siin laboris teeme, jõuaks ka siit laborist välja," rääkis Habicht.

Erinevate maitselisandite, näiteks külmkuivatatud mustsõstrate lisamine, pole šokolaadimaailmas midagi uut. Selles laboris arendatakse aga ka nutikamaid šokolaade. Näiteks sellist, kuhu lisatud ühendit L-teaniin, mida üldiselt saavad inimesed rohelisest teest. Lisatud melatoniini ja magneesiumiga on aga loodud n-ö unerohušokolaad.

"Mitmed bioloogiliselt väga vajalikud ained ja ühendid omastuvad inimesele palju paremini, kui neid süüa koos šokolaadiga. See on meie lähenemine, et teha uudseid šokolaade, mis aitavad sind lisaks sellele ka sel moel, et seal sees on midagi erilist või midagi sellist, mis sinu organismile kasulik on," selgitas Habicht.

"Kõige parem näide ongi D3 vitamiin, mis on rasvlahustuv. Šokolaadi sees on teda kõige mõistlikum manustada nii, et see ei läheks raisku," sõnas molekulaarbioloog Allan Nurk.

Nurk ja Habicht on koos aastakümneid Tartu Ülikoolis teadust teinud, ent on nüüd jõudnud akadeemilisest molekulaarbioloogiast šokolaadilabori arendamiseni.

Nurk toob kolleegi ja tema šokolaadilaborit eeskujuks, et kunagi pole liiga hilja teha pööre ja proovida uus asju.

"Vana teadlane on ikka üks kurb nähtus – siis hakkad ennast koledal kombel kiitma. Kõige parem on leida endale mingi uus väljakutse ja rakendada oma julgust mõelda omi mõtteid mingis uues valdkonnas. Siin me näemegi täna just sellist näidet," rääkis Nurk.