Oluline pühapäeval, 2. aprillil kell 21.45:

- Zelenski: olukord Bahmutis on erakordselt tuline:

- Venemaa talvepealetungi ebaõnnestumine võib tuua kaasa muutused armee juhtkonnas, kirjutab Rahvusvaheline Sõjauuringute Instituut (ISW) oma laupäevaõhtuses hinnangus;

- Ukraina kaitseministeerium: Vene väed kaotasid nädalaga 4000 sõdurit;

- Ukraina armee: Wagneri grupi suurus on võrreldav Ungari või Slovakkia armeega;

- Ukrenergo teatas elektrivarustuse täielikust taastamisest;

- Vene vägede rünnakus Kostjantõnivkale hukkus kuus inimest;

- Ukraina tulistas pühapäeva hommikul Vene vägede valduses olevat Melitoopoli linna riigi lõunaosas, mis on Venemaa jaoks tähtis transpordisõlm maismaaühenduse tagamisel okupeeritud Krimmi poolsaarega;

- Kiievi Ševtšenko rajooni kohus mõistis laupäeval kaheks kuuks koduaresti Kiievi Petšerski suurkloostri ülema, Moskvale alluva Vene õigeusukiriku metropoliit Paveli;

- Venemaa president Vladimir Putin kukutatakse, kui ta kaotab sõja Ukrainas, ütles välisvene kirjanik, Šveitsis elav Mihhail Šiškin Briti lehele The Guardian. Kui Ukrainat ootab ees helge tulevik, siis Venemaad võimuvõitlus, lagunemine ja uus diktaator, lisas ta.

- Ukraina kaitsevägi tõrjus viimase ööpäeva jooksul üle 70 Vene armee rünnaku ning korraldas ise 11 vasturünnakut, teatas Ukraina peastaap pühapäeva hommikul;

- Vene relvajõudude kaotuste, mis ulatuvad juba ligi 200 000 sõjaväelaseni, üks põhjus on ka alkoholi kuritarvitamine vägedes, märkis Briti sõjaväeluure pühapäeval; 

Zelenski: olukord Bahmutis on erakordselt tuline

Sõjaline olukord ümber Bahmuti linna on erakordselt tuline, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski pühapäeva õhtul tehtud videopöördumises.

"Tänu meie sõduritele, kes võitlevad Avdiivkas, Marõinkas ja Bahmutis. Eriti Bahmutis. Seal on erakordselt tuline," lausus ta.

Vene väed on üritanud kuid Bahmuti ümber piirata ja vallutada.

Tuntud Ukraina sõjandusanalüütik Oleg Ždanov ütles, et lahingutesse on haaratud ka Bahmuti keskus. Ukraina väed lõid tagasi veerandsada rünnakut, kuid Vene vägedel õnnestus vallutada AZOM-i metallitehas, mida ukrainlased olid suutnud päevi kaitsta.

"Vaenlane ründab linna keskosa põhjast, idast ja lõunast ja üritab võtta kogu linna enda kontrolli alla," lausus Ždanov.

"Mõnes kohas oleme olnud edukad ja mõned kohas oleme isegi korraldanud vasturünnakuid. Kuid vaenlasel on samuti mõningane edu," lisas ta.

Ukraina kaitseministeerium: Vene väed kaotasid nädalaga 4000 sõdurit

Ukraina kaitsjad hävitasid nädalaga pea 4000 Vene sõdurit, ütles Ukraina asekaitseminister Oleksandr Pavljuk.

Venemaa kaotas lisaks oma viimase nädalaga tehtud lausrünnakuga hulga relvastust, sealhulgas ühe lennuki, 33 drooni, 23 tanki, 56 suurtükisüsteemi ja 39 soomussõidukit, lausus Pavljuk.

Ukraina kindralstaap teatas pühapäeval, et Venemaa on sissetungist alates kaotanud 174 550 sõdurit.

Ukraina armee: Wagneri grupi suurus on võrreldav Ungari või Slovakkia armeega

Venemaa suurim eraarmee, Wagneri palgasõdurite grupp, on nüüdseks muutunud täiemahuliseks armeeks, mille suurust võib võrrelda Ungari või Slovakkia kaitsejõududega, ütles Ukraina ida ringkonna vägede pressiesindaja Serhi Tšerevatõi.

Ta ei öelnud täpset palgasõdurite arvu, kuid võrreldud Slovakkia kaitsejõududes on 19 000 tegevväelast ja Ungari kaitsejõududes 40 000 kaitseväelast, selgub World Bank 2019 andmetest.

Viimastel kuudel on Wagneri sõdurid üritanud Ukrainas vallutada Bahmuti linna. Tserevatõi sõnul Tapsid Ukraina väed laupäeval Bahmuti lähistel 121 ja haavasid 139 Vene sõdurit.

Ukrenergo teatas elektrivarustuse täielikust taastamisest

Ukraina elektrisüsteemihaldur Ukrenergo teatas, et on täielikult taastanud riigis elektrivarustuse, mis sai tõsiselt kahjustada 9. märtsil toimunud suures raketirünnakus.

Ukrenergo teatel võeti sellega maha ka kõik elektritarbimise piirangud riigis. Elektrivarustust aitas taastada Leedu.

Zaporižžja tuumajaam, mis tavapäraselt annab 20 protsendi riigi elektritoodangust, pole töötanud alates mullu septembrist.

ISW: Vene relvajõudude juhtkonda võib oodata väljavahetamine

ISW ekspertide hinnangul oli Vene vägedele seatud eesmärgiks vallutada 31. märtsiks Ukraina Donetski ja Luhanski oblasti kogu territoorium. ISW raporti kohaselt tunnistavad nii Vene, Ukraina kui ka lääneriikide analüütikud, et Vene armee ei saavutanud riigi juhtkonna püstitatud sihti.

Samas viitavad ISW raporti autorid, et Vene sõjablogijad muretsevad selle pärast, et riigi relvajõud oleksid pidanud vallutama Bahmuti ja Avdiivka, et valmistuda Ukraina vastupealetungiks, mis algab nende hinnangul ajavahemikus 16. aprill kuni 9. mai.

Vene sõjavaatlejad tõdevad kurbusega, et terve talve jooksul ei toimunud otsustavaid lahinguid ja märgivad samas, et Venemaa ei saa jätkata laiaulatuslikku pealetungi, kui ei suuda Bahmutti ja Avdiivkat lähinädalatel enda kontrolli alla saada.

ISW tõi esile, et Venemaa kindralstaabi ülem ja Ukraina sõja üldjuht Valeri Gerassimov teatas 22. detsembril, et Vene väed keskenduvad suurema osa oma jõupingutustest Donetski oblasti hõivamisele. Vene väed alustasid veebruari alguses talvist pealetungi Kupjanski-Svatove-Kreminna-Lõmani liinil ja valitud lõikudel Donetski oblasti lääneosas. Ühendkuningriigi kaitseministeerium märkis, et Gerassimov ei ole suutnud pärast Ukraina operatsiooni komandöriks nimetamist laiendada Venemaa kontrolli Donbassi üle ning on saavutanud mobiliseeritute kulutamisega vaid marginaalset kasu. Ukraina luure esindaja Andri Jussov teatas, et Gerassimov ei pidanud kinni Kremli määratud tähtajast Donbassi vallutamiseks 31. märtsiks, tõdes ISW.

ISW ekspertide hinnangul ei saanudki Venemaa talvine pealetung edukas olla, kuna Vene relvajõudude juhtkond ei suuda mõista sellise rünnaku ajalisi ja ruumilisi aspekte. Samas tõdes instituut, et Venemaal hakkab nappima jõudu pealetungi jätkamiseks Donetski ja Luhanski oblastis ning värbamiskampaaniad nii enda riigis kui Ukraina okupeeritud aladel võivad anda tunnistust sellest, et agressoril hakkavad reservid otsa lõppema.

Vene vägede rünnakus Kostjantõnivkale hukkus kuus inimest

Vene väed ründasid pühapäeva hommikul Donetski oblastis asuva Kostjantõnivka linna keskust, tappes kuus tsiviilisikut ja haavates kaheksat.

Ukraina presidendi kantselei teatel ründasid Vene väed linna kahe S-300 raketiga ning mitmikraketiheitja BM-27 Uraganiga.

Donetski kuberner Pavel Kõrõlenko teatel hukkus eelmisel ööpäeval Vene vägede rünnakus oblastis viis tsiviilisikut.

Ukraina tulistas Melitoopolit

Ukraina tulistas pühapäeva hommikul Vene vägede valduses olevat Melitoopoli linna riigi lõunaosas, mis on Venemaa jaoks tähtis transpordisõlm maismaaühenduse tagamisel okupeeritud Krimmi poolsaarega.

"Okupantide jaoks plahvatuste pühapäev Melitoopolis. Linnas on kuulda plahvatusi," teatas Zaporižžja oblastis asuva linna linnapea Ivan Fjodorov, kes asub Ukraina kontrolli all oleval territooriumil.

Linnapea täpsustas hiljem, et plahvatused toimusid vagunidepoos ning lubas välja selgitada ka kahjustada saanud tehnika koguse.

Depoo piirkond sattus rünnaku alla ka kolmapäeval, kui rivist löödi välja alajaam ning osa linna ja mõned ümberkaudsed asuald jäid elektrita.

Ka okupatsioonivõimud kinnitasid mürsurünnakut, mis tabas Melitoopoli vagunidepood ja gaasitrassi ning milles sai kuus inimest sai viga.

Ukraina kohus mõistis Moskvale alluva kirikujuhi kaheks kuuks koduaresti

Kiievi Ševtšenko rajooni kohus mõistis laupäeval kaheks kuuks koduaresti Kiievi Petšerski suurkloostri ülema, metropoliit Paveli.

Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku keskuseks oleva kloostri ülemat süüdistatakse religioonidevahelise vaenu õhutamises ning Venemaa sõjalise agressiooni õigustamises. Ukraina julgeolekutöötajad korraldasid tema kodus läbiotsimise.

Kohus käskis metropoliidil kanda elektroonilist jalavõru, mis aitab jälgida tema liikumist ning samas keelati tal osaleda kloostris toimuvatel jumalateenistustel.

Ukraina prokuratuuri kogutud uurimisandmete kohaselt oli metropoliit Pavel alates Venemaa täiemahulise sõja algusest usklikega suheldes Vene agressiooni heaks kiitnud ja kritiseerinud  Ukraina õigeusu kirikut, mis võis kaasa tuua agressiivse suhtumise kirikusse.

Prokurörid viitasid oma taotluses metropoliit koduaresti panna, et vastasel juhul võib ta põgeneda, survestada tunnistajaid ning hävitada või kahjustada asitõendeid.

Mihhail Šiškin: Putin langeb, kui kaotab sõja

Venemaa president Vladimir Putin kukutatakse, kui ta kaotab sõja Ukrainas, ütles välisvene kirjanik, Šveitsis elav Mihhail Šiškin Briti lehele The Guardian.

"Venemaa peamine küsimus ei ole nagu 19. sajandi klassikalise kirjanduses esitatud: kes on süüdi? või mida teha? Peamine küsimus on: kas see on õige tsaar? Ja tsaar saab kinnitada, et on päris, ainult siis, kui võidab sõja," rääkis Šiškin.

Ta jätkas, et ehkki Stalin tappis miljoneid ka Venemaal, armastas rahvas teda, kuna ta võitis Teise maailmasõja. Samas Nõukogude Liidu viimane liider Mihhail Gorbatšov oli küll armastatud läänes, aga ta taganes Afganistanist ning kaotas külma sõja läänega, mistõttu on ta Venemaal põlatud.

"Putini kindralid rääkisid talle, et võtavad Kiievi ära kolme päevaga ning ta tegi valearvestuse. Ta kukkus läbi. Ja nüüd on ta vale-tsaar," tõdes Šiškin.

Seetõttu ei tasuks ka karta, et Putin võiks algatada tuumasõja, kui tunneb, et hakkab kaotama. Kuna Putin jääb ilma oma tsaari-staatusest, siis ei hakka keegi tema korraldusi täitma ning ei vajuta tuumanupule, leidis Šiskin.

Kirjanik, kellelt hiljuti ilmus ka eesti keeles raamat "Sõda või rahu?", ütles ka, et on Ukraina tuleviku suhtes väga optimistlik. "Olen kindel, et nemad võidavad selle sõja. Ja ma olen Venemaa tuleviku suhtes väga pessimistlik. Ma ei usu, et sellest saab demokraatlik ja tore riik. Kui ühel päeval pole enam Putinit, siis näeme tohutut võitlust võimu pärast. Vene impeeriumi kokkuvarisemine jätkub; kõik need rahvusvabariigid lahkuvad Vene Föderatsioonist. Siber läheb. Ma arvan, et meil tulevad uued diktaatorid ja lääs toetab neid, sest nad lubavad võtta tuumarelvad kontrolli alla ja Venemaa ajalugu hammustab taas teda sabast," rääkis Šiškin.

Ukraina tõrjus viimase ööpäevaga üle 70 Vene rünnaku

Ukraina kaitsevägi tõrjus viimase ööpäeva jooksul üle 70 Vene armee rünnaku ning korraldas ise 11 vasturünnakut, teatas Ukraina peastaap pühapäeva hommikul.

"Vaenlane suunab jätkuvalt oma peamised rünnakukatsed Lõmani, Bahmuti ja Mariinka suundadele. Vaenlane korraldas Ukraina vägede positsioonidele ja tsiviilobjektide pihta kaks raketirünnakut, 30 rünnakut lennukitelt ning üle 40 õhulöögi reaktiivsüsteemidega," öeldakse Ukraina peastaabi ülevaates.

Muuhulgas ründas Venemaa ballistiliste rakettidega tsiviilobjekte Družkovka ja Avdiivka linnas Donetski oblastis, põhjustades inimohvreid. Lisaks tulistas vaenlane päeva jooksul erinevaod asulaid Tšernigivi, Sumõ, Harkivi ja Donetski oblastis.

Ehkki Vene üksused ründasid Donetski oblastis Novokalinovo, Avdiivka, Severnoje, Vodjanoje, Pervomaiskoje ja Mariinka asulaid, ei saavutanud nad seal edu.

Ehkki Zaporižžja ja Hersoni oblastis Vene väed suuremaid pealetunge ei korraldanud ning tegelesid valdavalt kaitserajatiste kindlustamisega, tulistati ikkagi rohkem kui 40 rindelähedast asulat.

Ukraina õhujõud korraldasid ööpäeva jooksul kaheksa rünnakut Vene vägede koondumispaikade pihta. Alla tulistati ka Vene droon Orlan-10. Ukraina suurtüki- ja raketiväed tabasid kolme Vene vägede koondumiskohta, kahte relvaladu ja ühte reaktiivlaskeseadeldist.

Briti luure: Vene vägede kaotusi põhjustab ka alkohol

Vene relvajõudude kaotuste, mis ulatuvad juba ligi 200 000 sõjaväelaseni, üks põhjus on ka alkoholi kuritarvitamine vägedes, märkis Briti sõjaväeluure pühapäeval.

Briti luure viitab sotsiaalmeediakanali Telegram 27. märtsil tehtud postitusele, milles tõdetakse erakordselt suurt arvu intsidente, kuritegusid ja surmasid, mille on kaasa toonud alkoholi tarvitamine Vene vägedes.

Lisaks sellele põhjustavad agressori üksustele kaotusi ka puudujäägid relvaga ümberkäimise väljaõppes, liiklusõnnetused ning ilmast tingitud traumad nagu näiteks külmumine.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 02 April 2023.

Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/98MyQNQKmJ

#StandWithUkraine pic.twitter.com/XBel6Fvgf0

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) April 2, 2023

Briti sõjaväeluure hinnangu kohaselt peavad Vene ohvitserid joomist sõjaväes üheks selle lahinguvõimet kahandavaks teguriks, aga kuna alkoholism on suures osas Vene ühiskonnas laialt levinud, siis peetakse seda ka sõjaväes osaks elust, isegi lahingutegevuse ajal.

Vene agressioonis on hukkunud 262 Ukraina sportlast

Venemaa kallalaetungi tõttu on hukkunud 262 Ukraina sportlast ning sõjas on purustatud 363 spordirajatist, ütles Ukraina noorsoo- ja spordiminister Vadõm Gutzeit laupäeval peetud kohtumisel rahvusvahelise võimlemisföderatsiooni presidendi Morinari Watanabega.

Ukraina on kutsunud üles mitte lubama Venemaa ja Valgevene sportlasi Pariisis 2024. aasta suvel peetavatele olümpiamängudele ning on teatanud, et ei luba oma sportlasi võistlustele, kus osalevad nende riikide esindajad, vahendas väljaanne The Kyiv Independent.

"Meie jaoks on väga tähtis, et Vene sportlased ei saaks osaleda võistlustel, sealhulgas ka olümpiamängudel, kuna nad kõik toetavad sõda ning on osalenud sõda toetavatel üritustel," ütles Gutzeit. Ta lisas, et mõned Vene sportlased kannavad isegi oma riietusel sõja sümboleid ning on keeldunud Ukraina sportlaste tapmist hukka mõistmast.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 560 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 174 550 (võrdlus eelmise päevaga +560);

- tankid 3618 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 6986 (+5);

- lennukid 306 (+0);

- kopterid 291 (+0);

- suurtükisüsteemid 2687 (+4);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 527 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 279 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 2249 (+1);

- tiibraketid 911 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5537 (+9);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 296 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.