Nõukogude Liidu sõjakangelaste tänavate ümbernimetamist pidi volikogu arutama veebruari keskel, kuid toona kutsus linnavalitsus eelnõu tagasi, sest suure tõenäosusega poleks see küsimus volikogus toetust leidnud. Volinikud ootasid ajaloolaste hinnangut, mis tõendaks, et Narva all hukkunud punaarmeelased tegelesid Eesti okupeerimise, mitte natsismist vabastamisega.

Eesti Riigiarhiivi teadurite õiend, kus märgitakse, et need inimesed sõdisid Eestit okupeerinud armee koosseisus, volinikke ei rahulda.

"See on tõlgendamise küsimus ja meie arvame, et ajalugu tuleb tõlgendada mitte nii nagu meile proovivad öelda seda, aga natuke teistmoodi ja me räägime sellest, et need inimesed võitlesid natsistide vastu, mitte ei okupeerinud Eestit ja see ongi põhivastuolu. Ma ei toeta seda, ja tegelikult, kui riik tahab teha ise, siis palun, tegelege," lausus ajalooliste pärandite komisjoni esimees, Narva volikogu liige ja endine linnapea Aleksei Jevgrafov.

Narvas Keskerakonnaga koalitsiooni moodustava fraktsiooni Narva Tulevik esimees Vadim Orlov väitis, et punaarmeelaste tänavanimede muutmiseks on kaks kuud liiga lühike aeg. Narva sooviks põhjalikku arutelu ja selgitust.

"Sellised voluntaristlikud otsused loomulikult nullivad kõik need protsessid, mida oleme siiani integratsiooniks nimetanud. Meil käib praegu koalitsioonileppe koostamine ja ühe punktina pannakse kirja moratoorium tänavanimede muutmisele ilma eelneva selgitustööta linnaelanike seas," ütles Orlov.

Kokku nõuab riigihalduse minister Riina Solman viie Punaarmeega seotud Narva tänavanime muutmist.