Oluline esmaspäeval, 3. aprillil kell 22.50:

- NATO peasekretäri sõnul on lääne liitlased tarninud Ukrainale 65 miljardi euro eest sõjalist abi;

- Austraalia ettevõte tarnib Ukrainale kaugjuhitavaid relvasüsteeme;

- Saksa asekantsler Robert Habeck käis Ukrainas;

- Ukraina: Vene väed jätkavad laskemoona puudusest hoolimata pealetunge;

- Venemaa jätkab Sumõ oblasti pommitamist;

- Ukraina asekaitseminister: olukord Bahmutis on pingeline;

Stoltenberg: lääne liitlased on saatnud Ukrainale 65 miljardi ulatuses sõjalist abi

Lääne liitlased on viimase aasta jooksul tarninud Ukrainale 65 miljardi euro ulatuses sõjalist abi, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Ta tervitas ka hiljutisi kaasaegsete lahingutankide ja teiste soomusmasinate saabumist Ukrainasse.

"See võib tuua rindejoontel tõelise muutuse ja võimaldada Ukraina jõududel rohkem territooriumi vabastada," sõnas ta.

Stoltenberg lisas, et alliansi toetus Ukrainale on pikaajaline.

Tema sõnul ei ole näha märke, et Venemaa režiimi liider Vladimir Putin rahuks valmistuks. "Ta valmistub rohkemaks sõjaks. Me ei tea, millal see sõda lõpeb. Aga kui see lõpeb, siis peame tegema korraldusi, et Ukraina saaks tulevikus agressiooni heidutada. Ja ajalugu ei korda ennast. Me ei saa lubada, et Venemaa jätkab Euroopa julgeoleku lõhkumist," rääkis Stoltenberg.

Austraalia ettevõte tarnib Ukrainale kaugjuhitavaid relvasüsteeme

Austraalia kaitsetööstuse ettevõte Electro Optic Systems (EOS) teatas esmaspäeval, et sõlmis tingimusliku lepingu kaugjuhitavate relvasüsteemide tarneks Ukrainale 80 miljoni USA dollari väärtuses.

EOS sõlmis lepingu Ukraina ettevõttega SpetsTechnoExport (STE), kes tellis sada kaugjuhitavat relvasüsteemi. Relvasüsteemis ehitatakse valmis Austraalias ning tarned jõuavad Ukrainasse 2023. ja 2024. aastal.

Ukraina sai Venemaalt tagasi 12 sõjavangi

Ukraina sai Vene sõjavangistusest tagasi 12 ukrainlast, kellest kaks olid tsiviilisikud. Sellest teatasid SBU ja Ukraina sõjavangide keskus. Vangistusest vabastatud tsiviilisikud olid pärit Harkivi oblasti Liptsi külast ja Vene vägede poolt okupeeritud Mariupolist.

Україна повернула ще 12 своїх громадян з російського полону
відео Координаційного штабу pic.twitter.com/pldCpJhrWa

— Українська правда ✌️ (@ukrpravda_news) April 3, 2023

Saksa asekantsler Robert Habeck käis Ukrainas

Saksamaa energia- ja majandusminister ning asekantsler Robert Habeck saabus esmaspäeval Ukrainasse üllatusvisiidile. Tegu on esimese korraga kui Habeck viibib Ukrainas alates Venemaa täieulatusliku invasiooni algusest. Habeck arutas Der Spiegeli teatel Ukraina võimudega riigi ülesehitamist peale sõda ning energiasektori koostööd.

Norra annetab Ukrainale 8000 suurtükimürsku

Norra kuningriik annetab Ukrainale 8000 155mm suurtükimürsku enda varudest, teatas Norra kaitseministeerium.  Norrakate teates rõhutatakse, et suurtükimoona annetus on täienduseks taanlaste lubatud 19 Caesar iseliikursuurtükile.

Ukraina: Vene väed jätkavad laskemoona puudusest hoolimata pealetunge

Ukraina relvajõudude pressikeskuse juhi Oleksi Dmõtraškovski sõnul on Vene vägedel raskusi laskemoonatarnete järjepideva tagamisega ning tarnetes esineb katkestusi. Sellest hoolimata jätkavad Vene väed Ukraina positsioonide vastu rünnakuid Avdijivka ja Marinka suunal, vahendas Ukrainska Pravda.

Kolonel Oleksi Dmõtraškivskõi teatas varem, et Ukraina väed teevad Donetski oblastis väikesi territoriaalseid edusamme. 

Dmõtraškivskõi ütles, et Ukraina väed suutsid Vene väed mitmelt positsioonilt tagasi tõrjuda. "Ukraina väed on praegu hõivatud nende positsioonide kindlustamisega," ütles Dmõtraškivskõi. 

Dmõtraškivskõi lisas, et Vene väed jätkavad Avdijivka ründamist. Linn asub Donetski linnast viis kilomeetrit põhja pool. 

Dmõtraškivskõi teatas juba märtsis, et Avdijivka lahing hakkab üha enam meenutama Bahmuti. 

Avdijivka asub Bahmutist rohkem kui 50 kilomeetrit lõuna pool. Nõnda nagu Bahmutis varem, on ka Avdijivka sisuliselt kolmest küljest ümber piiratud. Linna ümbruses käivad endiselt ägedad lahingud. 

ISW ekspertide hinnangul oli Vene vägedele seatud eesmärgiks vallutada 31. märtsiks Ukraina Donetski ja Luhanski oblasti kogu territoorium.

Zelenski sõidab 5. aprillil Poolasse

"Kolmapäeval kohtub Ukraina president Volodõmõr Zelenski Varssavi kuningalossis meie riigis elavate poolakate ja ukrainlastega," teatas esmaspäeval Poola presidendi kantselei. 

Alates eelmise aasta veebruarist on Zelenski teinud kaks rahvusvahelist reisi. 21. detsembril sõitis ta Washingtoni ja kohtus seal USA presidendi Joe Bideniga. 8. veebruaril alustas Zelenski oma Euroopa ringreisi ja külastas siis Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Brüsselit, vahendas The Kyiv Independent.

Poola andis Ukrainale üle esimesed Mig-29 hävitajad

"Poola on juba esimese partii hävitajaid Mig-29 Ukrainale üle andnud," ütles Poola presidendi kantselei tippametnik Marcin Przydacz.  

Przydacz ei täpsustanud, mitu hävitajat Poola Ukrainale tarnis. 

Poola president Andrzej Duda ütles märtsi keskpaigas, et Poola annab esimesed neli MiG-29 hävituslennukit Ukrainale lähiajal.

Venemaa jätkab Sumõ oblasti pommitamist

Vene väed pommitasid pühapäeval Sumõ oblastis asuvat nelja asulat, teatas Sumõ sõjaväeadministratsioon.

Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid.

Ukraina asekaitseminister: olukord Bahmutis on pingeline

"Vaenlane kasutab mitte ainult Wagneri palgasõdurite grupeeringut, vaid ka professionaalseid regulaararmee üksuseid," ütles Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar.

Venemaa palgasõdurite grupeeringu Wagner juht Jevgeni Prigožin väitis pühapäeval, et tema väed vallutasid Bahmuti. Ukraina ida ringkonna vägede pressiesindaja Serhi Tšerevatõi lükkas tagasi väited, et Vene väed vallutasid Bahmuti. 

"Bahmut kuulub Ukrainale ja nad on selle vallutamisest väga kaugel," ütles esmaspäeval Serhi Tšerevatõi Reutersile. 

Lahingud Bahmuti linna pärast on kestnud viimased kaheksa kuud. Enne Venemaa täieulatuslikku kallaletungi eelmise aasta veebruaris elas Bahmutis ligikaudu 70 000 inimest.

Ukraina asekaitseminister Oleksandr Pavljuk ütles, et riigi väed hävitasid nädalaga pea 4000 Vene sõdurit. Ukraina kindralstaap teatas pühapäeval, et Venemaa on sissetungist alates kaotanud 174 550 sõdurit.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 610 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 175 160 (võrdlus eelmise päevaga +610);

- tankid 3619 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 6993 (+7);

- lennukid 306 (+0);

- kopterid 291 (+0);

- suurtükisüsteemid 2694 (+7);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 527 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 280 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 2262 (+13);

- tiibraketid 911 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5553 (+16);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 298 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.