Kahepäevasel tantsusündmusel oli kohal naisrühmi üle Eesti. Festivali korraldas rahvatantsurühm Surju Sõbratarid. See jäi nende kui eelmise võistutantsimise võitjate õlgadele. Eelmine võistlus toimus küll 2020. aastal ja vahepeal oli koroona tõttu paus. Aga võistelda eelmise korra võitjad ei saa.

Esimesel päeval olid lavaproovid ja külalised said Pärnuga tutvuda. Pühapäeval võisteldi, aga enne žürii ette astumist tantsiti end soojaks teises saalis.

"Täna on meil suur rõõm võõrustada siin 26 naisrühma ja kuut neiduderühma. Eriti hea meel on selle üle, sest konkurents oli tõesti suur. Ja me ütlesime, et kes ees, see sees ja nõnda me kõik need osalejad siia saime. Naisi on meil kokku tantsimas siin ligi 450 ja juba kõik see logistika on meil võtnud aega tubli pool aastat, et paika panna, kus ööbida, kus süüa, kuidas proove teha," rääkis festivali korraldaja Kadri-Aija Viik Surju Sõbrataridest.

Harku Harakate juhendaja Astrid Väizene selgitust mööda käib võistutantsimine nii, et on üks kindel lugu, üks kindel tants, mida peavad kõik võistutantsimisel osalejad tantsima. Sel aastal oli selleks "Kalurineiud". Pärast seda on vabalt valitud lugu.

Aga kes valib välja selle tantsu, mida peavad kõik osalejad tantsima?

"Sel aastal rahvatantsumaailmas on teada, et on Ullo Toomi juubeliaasta 120. Meie rühm otsustas teha kummarduse Ullo Toomile. Kahjuks Ullo Toomil ei olnud naistele ja neidudele selliseid tantse ja me leidsime tema õpilaste tantsud. Seetõttu valisimegi need tantsude varasalvest "Kalurineiud ja "Kip-kõpsadi"," ütles Surju Sõbrataride juhendaja Ülle Alanurm.

Esimene oli mõeldud naisrühmadele, teine neidudele.