Sõja 405. päev: Wagneri võitlejate suurtükimoona põud ei kestnud kaua

Vene väed ründasid öösel droonidega Odessa linna ja seda ümbritsevat piirkonda. Ukraina teatas, et riigi õhutõrje tulistas öösel alla 14 Iraanis toodetud Shahedi drooni.
Oluline teisipäeval, 4. aprillil kell 20.52:
- Ukraina demineerimiseks kulub üle 37 miljardi dollari;
- USA eraldas Ukrainale 2,6 miljardi eest sõjalist abi;
- Ukraina sõdur: Wagneri palgasõdurite suurtükimoona vaegus lõppes kiirelt;
- Ukraina hinnangul ei suuda Vene väed logistikaprobleemide tõttu rünnata;
- Venemaa ründas öösel droonidega Odessat;
- Ukraina tulistas alla 14 Vene Shahedi drooni;
- WaPo: Venemaa ehitab okupeeritud Krimmi poolsaarele kaitserajatisi;
- Kiiev: Ukraina väed tõrjusid tagasi Venemaa rünnakud Donbassis;
Ukraina demineerimiseks kulub üle 37 miljardi dollari
Ukraina peaminister Denõš Šmõhal teatas teisipäeval Maailmapanga andmetele tuginedes, et riigi demineerimiseks võib kuluda ligikaudu 37,3 miljardit dollarit. Selelst 397 miljonit on vaja juba sel aastal.
USA eraldas Ukrainale 2,6 miljardi eest sõjalist abi
Ameerika Ühendriigid teatasid uuest sõjalise abi paketist Ukrainale kogumahus 2,6 miljardit dollarit. Sellest 2,1 miljardit antakse Ukraine Security Assistance meetme kaudu, mille abil tellitakse Ukrainale tarvilik relvastus otse tootjalt, mitte ei võeta USA relvajõudude inventarist. Ülejäänud 500 miljoni euro eest antakse Ukrainale laskemoona USA varudest.
Ukrainale antakse USA varudest täiendavaid 155mm ja 105mm kaliibriga suurtükimürske, 120mm miinipildujamürske ja 120mm ja 105mm tankimürske ning õhutõrjerakette Patriot õhutõrjesüsteemile ja täiendavaid rakette HIMARS mitmikraketiheitjatele. Sellele lisaks antakse 11 taktikalist tehnikapäästemasinat ning 61 suuremat kütusetankerit ning 10 veokit ja 10 treilerit rasketehnika tarneks.
USA tellib kaitsetööstuse tootjatelt Ukraina jaoks täiendavaid NASAMS rakette, üheksa 30mm droonivastast veokit, 10 c-UAS laseriga juhitavat raketisüsteemi, kolm õhuluure radarit ja 30mm ning 23mm kaliibriga õhutõrjemoona. Sellele lisaks tellitakse seitse taktikalist tehnikapäästemasinat ning kaheksa suuremat kütusetankerit ning 105 kütusemahutit ja soomustatud sillasüsteeme.
Ukraina sõdur: Wagneri palgasõdurite suurtükimoona vaegus lõppes kiirelt
Ukraina erioperatsioonide teenistuse sõdur, kutsungiga Sokil, kinnitas erioperatsioonide teenistuse avaldatud intervjuus, et varem palju kajastust saanud Wagneri palgasõdurite grupeeringu suurtükitarnete probleemid lõppesid kiirelt. Vene väed on alates suurtükimoona vähesuse üle kaebamisest suurendanud suurtükituld ja õhurünnakuid Bahmuti vastu, vahendas Ukrainska Pravda.
Sokili väitel ei peatu Vene vägede suurtükituli Bahmuti kandis isegi sekundiks. Samuti lendab õhus pidevalt Vene droone, kes Ukraina sõdurite liikumistrajektoore jälgivad. Sõdur rõhutas intervjuus, et Vene väed kannavad rünnates suuri kaotusi, kuid sellest hoolimata saadetakse pidevalt uusi sõdureid rünnakule.
Sokil spekuleeris, et võib-olla kasutavad Wagneri sõdurid lahingusse minnes narkootikume, kuna nad ei ole tihti häiritud nende lähedale langevast suurtükitulest. Sokil väitis, et vahel ründavat Wagneri sõdurid ukrainlaste positsioone ka ilma relvadeta, püüdes neid massiga vallutada. Intervjueeritav sõdur rõhutas, et ründavatel Vene vägedel on Vene propaganda tõttu motivatsioon – Ukraina hävitamine.
Hinnanguliselt elab Bahmutis lahingutest hoolimata veel 4000 kuni 4500 tsiviilisikut.
Ukraina hinnangul ei suuda Vene väed logistikaprobleemide tõttu rünnata
Vene vägedel on Ukraina hinnangul tõsiseid raskusi sõdurite varustamisega neis piirkondades, kus nad ründeoperatsioone läbi viivad. Lisaks kui Vene väed lähevad pealetungile teistes suundades, süvenevad need raskused veelgi, vahendas Ukrainska Pravda relvajõudude pressiteenistuse Tavria suuna juhi kolonel Oleksi Dmõtraškivskõi sõnu.
Praegu viib Vene armee enam kui 1000 km pikkusel rindejoonel aktiivseid pealetungioperatsioone läbi peamiselt ainult Ukraina idaosas, keskendudes katsetele vallutada Bahmuti ja teisi asulaid, mis on Donetski oblastis Kiievi kontrolli all. Teistel telgedel on Vene väed kolonel Oleksi Dmõtraškivskõi sõnul üldiselt kaitsepositsioonil.
"Mis puudutab Zaporižžjat: miks vaenlane hoiab seal vägesid ja ei ründa? Kui vaenlane venitab ründeoperatsioonid kogu rindejoonele, siis ei jätku tal lihtsalt logistikat," ütles kolonel Oleksi Dmõtraškivskõi. Praegu ei suuda Vene väed isegi nelja rünnakusuunaga hakkama saada.
Ukraina relvajõudude hinnangul on Vene vägede logistikaprobleemid juba käegakatsutavad: "Mariupolis hakkas vaenlane pärast arvukaid tabamusi laskemoonaladudele ja kütusele linnast välja viima varustust ja teisaldama laskemoona."
Nii Ukraina kaitsejõudude kui ka sõltumatute sõjandusekspertide hinnangul on Vene väed Zaporižžja oblastis ja Krimmi poolsaared rajanud ulatuslikud kaitserajatised, selgitas BBC.
Venemaa ründas öösel droonidega Odessat
Vene väed ründasid öösel droonidega Odessa linna ja seda ümbritsevat piirkonda.
Odessa piirkondlik administratsioon teatas, et Vene väed võivad korraldada veel ühe droonirünnaku. 23. märtsil tulistasid Ukraina õhujõud Odessa oblasti kohal alla kaks Vene raketti. Ukraina teatas, et Vene väed lasid raketid välja Mustalt merelt ja kasutasid selleks hävitajaid Su-35, vahendas The Kyiv Independent.
Odessa sadamalinn on Odessa oblasti keskus. Linn asub Musta mere ääres.
WaPo: Venemaa ehitab okupeeritud Krimmi poolsaarele kaitserajatisi
Maxar Technologiesi avaldatud satelliidipildid näitavad okupeeritud Krimmi territooriumil keerulist kaevikute võrgustikku. Venemaa on ehitanud kümneid kaitserajatisi, teatas The Washington Post.
Venemaa kasutab kaevikute ehitamiseks nii masinaid kui ka inimeste tööjõudu. Need kaitserajatised näitavad, et Venemaa kardab poolsaart kaotada, hindas The Washington Post.
Ukraina võimud on varem lubanud, et riik võtab poolsaare tagasi. Venemaa vallutas Krimmi poolsaare juba 2014. aastal. Venemaa võimud väidavad järjepidevalt, et ei tagasta Krimmi Ukrainale.
"Putini jaoks on Krimm püha lehm. Kui midagi juhtub, saadetakse kohe väed sinna," ütles Venemaa ekspert Ian Matvejev.
Ukraina tulistas alla 14 Vene Shahedi drooni
Ukraina teatas, et riigi õhutõrje tulistas öösel alla 14 Iraanis toodetud Shahedi drooni. Ukraina relvajõudude teatel lasti droonid teele Aasovi mere rannikult. Kokku tulistas Venemaa Ukraina pihta vähemalt 17 drooni, vahendas The Kyiv Independent.
Kiiev: Ukraina väed tõrjusid tagasi Venemaa rünnakud Donbassis
Ukraina peastaap teatas esmaspäeva õhtul, et riigi sõjavägi tõrjus tagasi Venemaa rünnakud riigi idaosas. Peastaabi teatel tõrjusid Ukraina väed tagasi Venemaa rünnakud Bahmuti, Lõmani ja Avdijivka suunal. Kokku tõrjus Ukraina tagasi 45 vaenlase rünnakut, vahendas CNN.
"Bahmuti piirkonnas üritab vaenlane saada täielikku kontrolli Bahmuti linna üle ja jätkab seal pealetungide korraldamist," teatas peastaap.
Ukraina maavägede ülem Oleksandr Sõrskõi teatas, et kohtus Bahmutis võitlevate sõdurite ja ohvitseridega.
"Vaenlane nõrgeneb ja levitab valeuudiseid Bahmuti vallutamise kohta. Vaenlane üritab nii oma ebaõnnestumisi varjata," teatas Sõrskõi.
Sõrskõi viitas tulevase vastupealetungi võimalusele. "Kogu meie armee edasiliikumine sõltub sellest, mida iga sõdur praegu rindel teeb," ütles Sõrskõi.
Ukraina kaitsejõudude pressikeskuse juht kolonel Oleksi Dmõtraškivskõi teatas hiljuti, et Ukraina väed teevad Donetski oblastis väikseid edusamme. "Meie sõjavägi võttis mõned positsioonid. Nad võtsid soodsama ja strateegilisema positsiooni," ütles Dmõtraškivskõi.
Dmõtraškivskõi märkis, et piirkonnas tegutsevad Vene eriüksused, vahendas CNN.
Venemaa toetatud isehakanud separatistliku Donetski "rahvavabariigi" juht Denis Pušilin väitis, et Vene armee jätkab Avdijivka ümbruses pealetungi.

ISW: Kremli rahastatud Wagneri palgasõdurid vallutasid Bahmuti administratsioonihoone
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) teatel teevad Vene väed Bahmuti kesklinnas edusamme. ISW teatel vallutasid Wagneri palgasõdurid Bahmuti administratsioonihoone.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 530 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 175 690 (võrdlus eelmise päevaga +530);
- tankid 3627 (+8);
- jalaväe lahingumasinad 6999 (+6);
- lennukid 306 (+0);
- kopterid 291 (+0);
- suurtükisüsteemid 2697 (+3);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 528 (+1)
- õhutõrjesüsteemid 280 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 2277 (+15);
- tiibraketid 911 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5562 (+9);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 298 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Karl Kivil, Allan Aksiim
Allikas: The Kyiv Independent/CNN/ISW/The Washington Post