Hotellid loodavad sel aastal püüda kriisieelset käibetaset, millest tõsi küll, oluline osa langeb hinnatõusu arvele.

Tallinna kruiisiterminali kai ääres seisab üksik laev, mis tõsi küll on seisnud seal juba mitu aastat. Esimene selle hooaja kruiislaev peaks saabuma 23. aprillil. Kokku oodatakse umbes sadat kruiisilaeva 150 tuhande reisijaga. Möödunud aastal käis laevu 170 ja reisijaid 170 tuhat.

"Sel aastal ilmselt tuleb meil kruiisilaeva külastusi vähem kui oli eelmisel aastal, sest eelmine aasta näitas seda, et laevade täituvus oli üsna madal ja mitmed kruiisifirmad võtsid külastusi vähemaks. Positiivse poole pealt meie arvame, et laevade täituvus saab olema hea. Seda oleme kuulnud ka kruiisifirmadelt, et müügid lähevad hästi," ütles Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsioonijuht Sirle Arro.

Positiivne on seegi, et hirme on turistidel vähemaks jäänud.

"Koroonahirm on kadunud, seega arvame, et rohkem reisijaid on minemas ekskursioonidele. Turismisektor võiks saada rohkem tööd: nii giidid kui ka bussijuhid, muuseumid. Hea on ka kuulda seda kruiisifirmadelt, et julgeoleku osas hirmud on jäänud väiksemaks," sõnas Arro.

Optimistlikult lähevad hooajale vastu majutusasutused.

"Aasta algus on olnud isegi parem kui arvasime ja kui vaatame suve poole, siis suunad on positiivsed. Hästi on käima läinud äriturism, individuaalkülalised ja pered. Ja siseturism tugevalt toetab meie tegevust. Kus meil on vajakajäämine, on grupireisijad ja Kesk-Euroopast kaugemale. Need turistid ikkagi peavad meie piirkonda tänu sõjale ebakindlaks," sõnas Radissoni hotelli tegevjuht ja hotelliliidu juht Ain Käpp.

"Broneerimisaken on väga lühikeseks läinud. Kui ta mingi hetk oli kaks nädalat, siis nüüd on vähem kui nädal. Enamuse meie turistidest moodustavad ikka veel eestlased ja lätlased, kuigi märtsi statistikas oli rõõmustavalt palju meie põhjanaabreid leidnud jälle tee Pärnusse," ütles Pärnu spa-hotelli Viiking tegevdirektor Kairi Luisk.

Käibenumbritelt võiks turismisektor jõuda sel aastal kriisieelsele tasemele. Tõsi, kasv tuleb suuresti hinnatõusu arvel.

"Mina julgen öelda, et täna liigume sinnapoole, et me saame kriisieelse käibe sel aastal kätte. Aga tuleb arvestada, et kogu kulubaas on hoopis teistsugune - sisendhinnad, töötasud, energiahinnad on kõrgemad, nii et kasumlikkus on hoopis teine, aga vähemalt käibenumbrite osas võiksime püüda kriisieelset taset," sõnas Käpp.