Oluline kolmapäeval, 5. aprillil kell 22.15:

- Rasked lahingud Bahmuti pärast jätkuvad;

- Zelenski saabus Poola;

- Ukraina tõrjus viimase ööpäeva jooksul 60 Vene rünnakut Lõmani, Bahmuti, Avdijivka ja Marijinka suunal;

- Vene vägede pommitamise tõttu hukkus Donetski oblastis kuus inimest;

- Kuleba: Brüsselis arutati ka F-16 hävituslennukite Ukrainale andmist;

- USA lubas peatselt alustada Abramsi tankide väljaõpet Ukraina sõduritele;

- Ukraina sõdur kinnitas CNN-le, et Bahmutist lääne pool asuv kõrgem maastik on kindlalt Ukraina käes. Bahmutist Lääne pool asub ka Tšassiv Jari linn;

- Briti luure: venesõbralikud riigid võivad hakata ostma Vene võlakirju;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 550 sõdurit ja 10 suurtükisüsteemi.

Rasked lahingud Bahmuti pärast jätkuvad

Rasked lahingud Bahmuti juures jätkuvad, kuna Venemaa püüab endiselt linna enda kontrolli alla saada, teatasid Ukraina relvajõudude peastaap ja piirkonnas võitlev Ukraina sõjaväelane.

"Vaenlane püüab võtta täielikku kontrolli Bahmuti linna üle ja jätkab selle ründamist. Vaenlane viis Bohdanivka ja Ivanivske lähistel läbi ebaõnnestunud rünnakuid. Ukraina kaitsejõud tõrjusid viimase päeva jooksul selles piirkonnas umbes 15 vaenlase rünnakut," teatas Ukraina peastaap.

CNN-iga sõnumeid vahetanud Bahmuti lähistel võitlev Ukraina sõdur ütles, et rasked lahingud käivad Bahmuti kesklinnas. Tema hinnangul on Venemaa saatnud sinna võitlema uusi sõdureid. "Nad on ajutiselt peatatud, kuid surve on väga suur," ütles ta.

Tema sõnul pommitatakse jätkuvalt ka kõiki Bahmutisse viivaid teid. "Samal ajal kui erasõidukid saavad veel läbi, siis organiseeritud kolonnid ei saa. Logistika pole katkenud, kuid Bahmutisse sisenemine ja sealt lahkumine on õnnemäng. Peaaegu kõik, kes saabuvad või lahkuvad, jäävad tule alla ning seda vaatamata faktile, et venelased on Bahmuti-Kostjantõnivka teest veidi eemale tõrjutud. Põhimõtteliselt liiguvad kõik mööda muldteid. Lühidalt, kõik on väga riskantne ja oht väga suur," vahendas CNN sõduri sõnumit.

Vene kaitseministeeriumi hoones puhkes tulekahju

Moskva kesklinnas asuvas Vene kaitseministeeriumile kuuluvas hoones puhkes tulekahju, teatas Vene uudisteagentuur Tass. 

Sotsiaalmeedias jagatud kaadrid näitavad, et Moskvas asuvast kaitseministeeriumi hoonest tõusis musta suitsu. Tulekahju põhjuse kohta praegu täpsed andmed puuduvad, teatas Reuters. 

Valgevene diktaator saabus Moskvasse

Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka saabus kolmapäeval Moskvasse ja ta kohtub seal Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. 

"Lukašenka ja Putin kohtuvad täna õhtul ja arutavad Valgevene ja Venemaa suhteid puudutavaid küsimusi," teatas kolmapäeval Valgevene meedia. 

Putini ähvardas hiljuti, et Venemaa viib Valgevenesse tuumarelvad. Putini ähvardust kommenteeris kolmapäeval ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg. 

"Putini teade, et Venemaa paigutab Valgevenesse taktikalised tuumarelvad, näitas, et Venemaa ja Hiina ühisavaldus oli vaid tühine lubadus," ütles Stoltenberg. 

Stoltenberg viitas Moskva ja Pekingi ühisavaldusele. Mõlemad riigid väitsid siis, et on vaja peatada tegevused, mis Ukraina "konflikti" veelgi laiendavad, vahendas The Guardian. 

Stoltenberg ütles, et Venemaa hakkab üha rohkem sõltuma Hiinast, kuna lääneriigid kehtestasid karmid Moskva-vastased sanktsioonid. 

Okupeeritud Melitopolis toimus plahvatus

Vene vägede poolt okupeeritud Melitopoli linnas toimus plahvatus, teatas linnapea Ivan Fedorov. Linnapea teatel oli plahvatust kuulda linna põhja- ja lääneosas. Plahvatuse toimumise asjaolusid on alles väljaselgitamisel.

Zelenski saabus Poola

Ukraina president Volodõmõr Zelenski saabus Poola enda esimesele ametlikule riigivisiidile. Poola visiit on kolmas Zelenski välisreis alates Venemaa täieulatusliku kallaletungi algusest 2022. aasta veebruaris. Varem külastas Zelenski Poolat vaid lühikeste töövisiitide raames, naastes näiteks Ameerika Ühendriikidest, saabus BBC.

Zelenski sõnul on olukord Bahmutis endiselt väga pingeline

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina sõdurid seisavad Bahmutis silmitsi keerulise olukorraga, kuid Kiiev teeb nende kaitsmiseks vajalikud otsused. 

"Oleme Bahmutis ja vaenlane ei kontrolli seda. Minu jaoks on kõige olulisem mitte kaotada Ukraina sõdureid. Kui tekib ümberpiiramise oht, siis kindralid võtavad vastu vajalikud ja õiged otsused. Mida rohkem Ukraina laskemoona juurde saab, seda kiiremini suudame vaenlase väed Bahmutis ja mujal tagasi lüüa," ütles Zelenski.

Kiiev: Venemaa raketivaru hakkab otsa saama

Ukraina õhuväe esindaja Juri Ihnat ütles, et Venemaa on oma pikamaa rakettide varud peaaegu ära kasutanud. Ihnati sõnul on Venemaa kasutanud umbes 800 sellist raketti, et rünnata Ukraina taristut. 

Ihnati sõnul kasutab Venemaa Ukraina-vastaste rünnakute korraldamiseks nüüd õhutõrjerakette S-300 ja juhitavaid lennukipomme, vahendas The Kyiv Independent. 

Ukraina tõrjus 60 rünnakut Lõmani, Bahmuti, Avdijivka ja Marijinka suunal

Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt tõrjusid Ukraina väed 60 Vene vägede rünnakut Lõmani, Bahmuti, Avdijivka ja Marijinka suunal. Ukrainlaste sõnul on Vene vägede rünnakute keskmes Bahmut ja Marijinka.

Peastaap väitis, et Vene okupatsiooniväed on Velõka Kardašivkas Hersoni oblastis rasketehnika liikumise tõttu piiranud kohalike elanike liikumisvabadust. Samuti tugevdati sealkandis dokumentide ka mobiiltelefonide kontrollimine.

Vene vägede pommitamise tõttu hukkus Donetski oblastis kuus inimest

Ukraina prokuratuuri teatel hukkus Donetski oblastis Vene vägede pommitamise tõttu teisipäeval kuus inimest ning veel seitse sai viga. Ukraina prokuratuur jagas Telegrami kaudu pilte Vene vägede rünnakute tagajärgedest.

Kuleba: Brüsselis arutati ka F-16 hävituslennukite Ukrainale andmist

Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba sõnul arutas ta Brüsselis Ukraina-NATO komisjoni kohtumise kõrvalt ka USA päritolu F-16 hävituslennukite andmist Ukrainale.

Dmõtro Kuleba sõnul koosnesid kahepoolsed arutelud tavaliselt kahest blokist. Esiteks tuli summutada väited, nagu nende lennukite andmine oleks liiga pikalt kestev, keeruline ja pea võimatu protsess. Kusjuures mitte keegi ei öelnud, et moodsate hävituslennukite Ukrainale andmine pole oluline, rõhutas Kuleba.

Teise punktina rõhutas Ukraina välisminister, et Ukrainal on suurem valmidus neid lennukeid käitada, kui paljud usuvad. Seetõttu arutavad mitme riigi poliitilised juhtkonnad Kuleba sõnul pärast Brüsseli kohtumist seda küsimust oma pealinnades. Eelmine Ukraina-NATO komisjoni kohtumine toimus 2017. aastal ning nende toimumist oli seni blokeerinud Ungari, kes vastandas Ukraina haridusseadust, meenutas Ukrainska Pravda.

USA lubas peatselt alustada Abramsi tankide väljaõpet Ukraina sõduritele

CNN-i teatel pole USA veel alustanud Ukraina sõdurite väljaõpet M1-A1 tankidele, kuid vastav väljaõpe peaks peatselt algama.

Bahmutist läänes asuv kõrgendik on kindlalt Ukraina käes

Bahmuti rindelinnas 45. brigaadis teeniv Ukraina sõdur kinnitas CNN-le, et linnast lääne pool asuv kõrgendik on kindlalt Ukraina vägede kontrolli all. Sealpool asub ka Tšassiv Jari linn.

Kõrgendik tagab Ukraina sõduritele võimaluse kontrollida ka ümbritsevat madalamat ala ning hoida seda tulekontrolli all. Sama sõdur kinnitas CNN-ile, et seetõttu on Bahmuti linn mõlemale poolele oluline eesmärk. Vene väed ei ole veel sama allika kinnitusel suutnud Ukraina kaitsest Tšassiv Jari lähistel Ivaniske kandis läbi murda.

Sama sõdur selgitas, et Vene väed olid kuu tagasi põhilisest varustusteest vaid paarisaja meetri kaugusel, kuid neil polnud piisavalt reserve ja nad löödi tagasi. Nüüd asuvad Vene vägede positsioonid konkreetsest teest kahe kilomeetri kaugusel. Sõduri kinnitusel ei saa Vene väed nüüd Tšassiv Jari peale tungida, kuna tee Ivanivske kandis on tugevalt kindlustatud.

Kui Ukraina sõdurid peaks Bahmutist lahkuma, siis oleks Tšassiv Jar Vene vägede jaoks järgmine sihtmärk.

Briti luure: venesõbralikud riigid võivad hakata ostma Vene võlakirju

Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma hommikuses sõjaülevaates esile, et Venemaa loodab välisriikide rahalisele toele enda sõjategevuse rahastamiseks.

Venemaa peaminister Mihhail Mišustin teatas hiljuti, et Venemaa hakkab osa enda riigivõlga emiteerima välisvaluutas. Kui see protsess tööle hakkab, siis saavad välisriikide investorid osta Vene riigivõlga ja seekaudu rahastada tulevikus Venemaa eelarvepuudujääki. Sedasi rahastaksid need investorid kaude Venemaa sõjategevust Ukraina vastu.

Viimastel kuudel on Vene riigivõlga ostnud kokku eelkõige Vene pangad, kuid nad ei halda brittide hinnangul ära tulevasi eelarvepuudujääke. Vene ametiisikud võivad näha riigivõlga ühe vahendina eelarvepuudujääkide katmiseks, juhul kui nad planeerivad Ukraina vastu pikka sõda. Siiski pole selge, kas Venemaa saab olema riigivõla emiteerimises edukas.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 5 April 2023.

Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/CIS3mejzmb

#StandWithUkraine pic.twitter.com/nf4EsjV7Kb

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) April 5, 2023

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 550 sõdurit ja 10 suurtükisüsteemi

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 176240 (võrdlus eelmise päevaga + 550);

- tankid 3629 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 7005 (+6);

- lennukid 306 (+0);

- kopterid 291 (+0);

- suurtükisüsteemid 2707 (+10);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 532 (+4)

- õhutõrjesüsteemid 280 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 2283 (+6);

- tiibraketid 911 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5573 (+11);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 299 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.