Uue analüüsi kohaselt võib Aafrika rahvaarv jõuda varem prognoositust väiksema tiputasemeni, teatas The Economist. Kuigi ÜRO prognoosib, et Aafrika mandri rahvastik kasvab 1,2 miljardi inimese pealt sajandi keskpaigaks 3,4 miljardi inimeseni, siis näitavad uusimad andmed, et Aafrika sündimus langeb oodatust kiiremini. Kuigi Aafrika rahvaarv peaks ka uute prognooside kohaselt kasvama, siis läbib ka Aafrika lõpuks demograafilise ülemineku neli etappi.

Johns Hopkinsi ülikooli demograafiaekspert Jose Rimon ütles Briti lehele The Economist, et Aafrika läbib tõenäoliselt samasugused kiired ühiskondlikud protsessid, mis varem toimusid Ida-Aasias.

Kõige autoriteetsemaks demograafiliseks hinnanguks peetakse ÜRO populatsiooniprognoose ning nende eelmisel aastal avaldatud raporti kohaselt kasvab Aafrika varem prognoositust märksa vähem. Näiteks hindas ÜRO, et Nigeeria rahvaarv kasvab 213 miljoni inimese pealt 2060. aastaks 429 miljoni inimeseni, mis on tervelt 100 miljonit inimest vähem kui 10 aastat tagasi avaldatud prognoosis. Aastaks 2100 hindab ÜRO Nigeeria rahvaarvuks 550 miljonit inimest, mis on 350 miljonit inimest vähem kui veel 10 aastat tagasi avaldatud prognoosis.

ÜRO prognoosid ei pruugi samas olla kooskõlas uusimate andmetega, mille kohaselt sündimus on varem arvatust kiiremini langenud. Kõige märkimisväärsem näide on taas Nigeeria, kus selgus 2021. aastal ÜRO tellitud uuringu käigus, et viie aastaga langes keskmine laste arv 5,8 lapse pealt 4,6 peale. Sarnasele tulemusele jõudis Ameerika Ühendriikide abiagentuur USAID, kes hindas 2021. aastal Nigeeria sündimuskordajaks 4,8. Veel 2010. aastal oli see keskmiselt 6,1 last ühe naise kohta.

Kui need leiud peavad paika, siis viitab see sündimuse langemiseni sarnases tempos nagu varem toimus mõnel pool Aasias. Sellist sündimuse langust tuntakse demograafilise üleminekuna. Traditsiooniliselt on inimühiskondades olnud nii sündimus kui ka suremus kõrged. Demograafilise ülemineku esimeses etapis väheneb suremus, kuid sündimus on veel kõrge. Ülemineku teises etapis langeb ka sündimus. Demograafilise ülemineku viimases etapis on sündimus ja suremus mõlemad madalad ning rahvaarv on saavutanud maksimaalse taseme.

The Economist tõi esile, et sarnaselt Nigeeriaga tundub sündimus langevat ka Sahara kõrbe all asuvas Saheli piirkonnas ning Aafrika läänerannikul. Näiteks Malis on nüüd ühe naise kohta keskmiselt 5,7 last, kuid veel kuus aastat tagasi oli 6,3. Senegalis langes kümnendiga sündimus 4,9 pealt 3,9 lapseni aastaks 2021. Samuti langes sündimus Gambias, kus sündimus langes 2020. aastaks keskmiselt 4,4 lapseni. Veel 2013. aastal sündis Gambias keskmiselt ühele naisele 5,6 last. Ghanas langes kolme aastaga sündimus keskmiselt 4,2 lapse pealt 3,8 lapseni.

Rahvastikuteadlased ei ole veel lõpuni kindlad, kuivõrd usaldusväärsed sellised uuringud on, kuna andmetes võib sisalduda palju müra. Mõned demograafid juhtisid tähelepanu, et ideaaliks peetud pere suurus ei ole Aafrikas eriti palju muutunud, kuid seda konkreetset küsimust on samas uuringute raames vähe uuritud.

Kuigi mitmel pool Aafrikas tundub sündimus langevat, siis on ka riike, kus kõrge sündimus veel trendina jätkub nagu Angola, Kamerun ja Kongo. Samuti on mitme riigi sees suured regionaalsed erinevused. Samuti on Aafrikas üldiselt linnades elavatel naistel keskmiselt 30 kuni 40 protsenti vähem lapsi.

Mitmel pool Aafrikas on valitsused võtnud sihiks sündimuse kontrolli alla saamise. Näiteks Etioopias, Keenias ja Malawis on sündimuse langus seotud rasestumisvastaste vahendite suurema levikuga, mida tihti toetavad ka nende riikide valitsused. Malawis ja Keenias kasutavad rohkem kui pooled abielus naised moodsaid rasestumisvastaseid vahendeid ning Etioopias kasutab neid 40 protsenti naistest.

Samas Lääne-Aafrikas on rasestumisvastase vahendite kasutamine vähem levinud. Nigeerias on siiski rasestumisvastaste vahendite kasutamise määr tõusnud viie aastaga 11 protsendi pealt 18 protsendini. Senegalis kahekordistus rasestumisvastase vahendite kasutamise määr kümnendi jooksul 26 protsendini.

Mitmel pool mängib olulist rolli naiste haridus. Näiteks Angolas on koolihariduseta naistel keskmiselt 7,8 last, kuid kõrgharidusega naistel on keskmiselt 2,3 last. Kuna haritud naistel on suurem tõenäosus leida töö, siis alternatiivkulu koju jääda ja laste eest hoolitseda on suurem.