Riigikogu teise aseesimehe koha on tavapäraselt endale saanud kõige suurem opositsioonierakond. Seekord on selleks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), kel on riigikogus 17 kohta.

Keskerakonnal on riigikogus vaid üks hääl vähem kui EKRE-l. Ka opositsiooni kandidaate on seekord aseesimehe kohale kaks: lisaks EKRE esimehele Martin Helmele kandideerib aseesimeheks ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et Isamaa fraktsioon otsustab alles esmaspäeval enne esimese riigikogu istungi kokkukutsumist selle, kas erakonna hääled lähevad Helmele või Ratasele. Seda, kes on Seedri isiklik eelistus, ta ei avaldanud.

"Selle ma teen teatavaks fraktsiooni liikmetele otse koosolekul. Loomulikult on mul oma arvamus ja seisukoht olemas," ütles ta.

EKRE esimees Martin Helme ütles, et Helir-Valdor Seeder ei ole talle andnud talle siiamaani ühtegi signaali, et Isamaa võiks just Helmet toetada.

"Üldiselt on poliitiline reegel selline, et kui sulle midagi ei öelda, siis sa midagi ka ei saa," lausus ta.

Ka rahvusringhäälingule teadaolevalt on poliitilised tuuled soodsad just Jüri Ratasele.

Samas ütlesid kõik kolm erakonnajuhti, et see, kelle taha hääled salajasel hääletusel koonduvad, on veel lahtine ning kõik on võimalik.

Martin Helme ütles, et kui aseesimehe koht läheb Jüri Ratasele, siis saab EKRE kokkuleppe kohaselt korruptsioonivastase erikomisjoni juhi koha. Isamaale jääks aga riigieelarve kontrolli erikomisjoni koht. Alles aasta tagasi juhtis riigieelarve kontrolli komisjoni isamaalane Urmas Reinsalu.

Kui aseesimeheks peaks saama aga hoopis Helme, siis jääb tema sõnul keskerakondlaste juhtida riigieelarve kontrollikomisjon ja isamaalastele korruptsioonivastane erikomisjon.

Kolm opositsiooni jäävat erakonda on omavahel ära jaotanud ka riigikogu komisjonide aseesimeeste kohad.

EKRE nimetab aseesimehe põhiseadus-, riigikaitse-, välis- ja maaelukomisjonis, Keskerakond majandus-, rahandus- õiguskomisjonis ning Euroopa Liidu asjade komisjonis. Isamaale jääb aseesimehe koht aga keskkonna-, kultuuri ja sotsiaalkomisjonis ning julgeolekuasutuste järelevalve komisjonis.

Helir-Valdor Seeder ütles, et opositsioonile kuuluvad tavapäraselt veel ka kohad riigikogu nimetatavates nõukogudes, nagu näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), Estonia teatri ja rahvusraamatukogu nõukogus. Samuti ka delegatsioonides, näiteks Euroopa Nõukogu parlamentaarses assamblees, NATO parlamentaarses assamblees või Balti assamblees.

Isamaa esimees ütles, et nõukogu ja delegatsiooni kohtade osas ei ole opositsioon mingeid kokkuleppeid aga sõlminud, sest need kohad sõltuvad sellest, kuidas koalitsioonis kokku lepitakse ning millised nõukogude kohad, kui üldse, opositsioonile jäävad. Seeder ütles, et riigikogu koosseisudes on see lähenemine olnud erinev.

"See sõltub täna poliitilise jõu realiteedist. Koalitsioonil on täna 60 kohta riigikogus. See sõltub sellest, kuidas nemad seda jaotust näevad. On teatud jaotus, mis on väljakujunenud, et ka opositsioonile antakse nõukogudes vastutus, aga see, kuidas tänane koalitsioon seda teeb – ma ei oska seda öelda," ütles ka Keskerakonna esimees Jüri Ratas.   

Praegu riigikogul juhatust ei ole, sest senise juhatuse volitused lõppesid 31. märtsil. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna juhataja Kaido Jõgeva ütles, et kui presidendiga peaks nädalavahetusel midagi sellist juhtuma, mis ei võimalda tal enam oma ülesandeid täita, siis sellele olukorrale seadus selget lahendust ei anna.

"Kuni riigikogu juhatuse valimiseni riigikogu uue koosseisu esimesel istungil ei saa keegi presidenti asendada. Kui tekib vajadus presidenti asendada, siis peaks riigikogu esimeseks istungiks kokku tulema esimesel võimalusel. Riigikogu esimeseks istungiks kokku kutsumise õigus on peale presidendi ka vabariigi valimiskomisjoni esimehel või tema asetäitjal," selgitas Jõgeva.