Pühalepa kiriku tornikukk jõudis koju peale restaureerimist mandril osaühingu Rändmeister töökojas. Koos kukega tehti korda ka kiriku tornikuul. Metallist lindu tervitama tulnud täitsid Pühalepa kiriku ning kohalikud lapsed laulsid kuke tervituseks.

"Kõigepealt võeti alla, puhastati ära, kuuliaugud kinni, neid oli kukes vist kaheksa tükki. Seejärel kruntimine, alusvärvimine ja lehtkuld peale," ütles Rändmeistri juhataja Juhan Kilumets.

Vasest tornikuke kuldamine ei olnud esialgu kirikutorni remondiplaanides, aga tänu annetajatele sai teoks seegi unistus.

"Kuke kuldamisele tulid appi kohalikud inimesed ja Hiiumaaga seotud inimesed. Me kuulutasime välja kampaania annetuste kogumiseks," ütles Pühalepa Laurentsiuse koguduse hooldajaõpetaja Triin Simson.

Peale pühitsemist viidi kõigepealt üles tornikuul koos ajakapsliga ja seejärel
võttis teekonna kõrgusesse ette kukk. Rahvas jälgis toimuvat põnevusega. Tõenäoliselt 1872. aastal tehtud tornikukk on Hiiumaal ainuke. Mandril on need aga rohkem levinud. Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi Põllol on teooria, miks see Pühalepa kirikutorni jaoks tehti.

"Ühe põhjustajana võiks siin esile tuua tollase õpetaja Alexander Sengbuschi, kellel just aastal 1872 täitus 50 aastat ühe kirikuõpetaja koha peal olemisest. Kuna tema on sündinud Riias ja on ikkagi selline Liivimaa mees, siis ma usun, et see kukk oli kuidagi veelgi suuremaks sümboliks siia kirikutorni panemise hetkel kui ainult nii-öelda juubeli tähistamiseks," rääkis Põllo.

Pühalepa kirikutorni remont peaks ühele poole saama selle kevade jooksul.