Küberõppus võimaldab osalejatel kaitsta päris arvutisüsteeme reaalajas toimuvate rünnakute eest ning läbi mängida, kuidas aegkriitilises situatsioonis nii taktikalisi kui ka strateegilisi otsuseid langetada.

"Ükski teine küberkaitseõppus ei suuda pakkuda nii eritahulist ja detailset kogemust kui Locked Shields. 24 meeskonnal igast maailma otsast tuleb elu sees hoida kriitilisel taristul ja IT-süsteemidel. 500 korraldajat on seitse kuud harjutust ette valmistanud ja lihvinud ning loonud selleks rohkem kui 5500 virtuaalsüsteemi. Tiimid saavad näidata, kui hästi nad suudavad päriselulistes situatsioonides ja suure ajasurve all süsteeme töös hoida," ütles NATO küberkaitsekoostöö keskuse direktor Mart Noorma. 

Ta lisas, et kõige tehnilise kõrval on sama suur roll strateegiamängul ja koostööl. "Ühtegi küberkriisi ei lahenda tehnilised inimesed üksinda. Tavaliselt murravad ründajatega piike eri asutuste eksperdid ja kõrged otsustajad. Sellepärast keskendumegi Locked Shieldsil küberkaitse kõrval strateegiamängule, juriidilistele küsimustele ja kriisikommunikatsioonile. Kriisi lahendamiseks peab koostöö toimima nii eri tööliinide kui ka asutuste vahel, sest lai küberrünnak võib kiiresti eskaleeruda julgeolekukriisiks," sõnas Noorma. 

2010. aastast korraldatud õppusel osalevad tänavu tiimid, kes koosnevad NATO CCDCOE liikmesriikide või võtmepartnerite esindajatest, kokku 38 eri riigist. Tiimide ülesanne on kaitsta väljamõeldud riigi infosüsteeme ja kriitilist taristut tuhandete rünnakute eest, langetada kriisisituatsioonis juhtimisotsuseid ning tagada, et otsused on läbimõeldud. 

Locked Shieldsi õppust korraldab 2010. aastast NATO küberkaitsekoostöö keskus Tallinnas (CCDCOE).

Tallinnas asuv NATO küberkaitsekoostöö keskus on NATO poolt akrediteeritud rahvusvaheline oivakeskus, mõttekoda ja väljaõppeasutus.