Uue andmekogu abil soovitakse saada teada, kus ja kui palju ning milliseid antibiootikume farmides kasutatakse. Saadud info põhjal on võimalik teha järeldusi ning anda loomaarstidele soovitusi raviskeemi koostamiseks.

"Me teame müügiandmeid, kuid me ei tea, kus neid kasutatakse, milliste haiguste raviks neid kasutatakse, kus võivad olla probleemid. Me ei tea ka seda, millistes põllumajandusettevõtetes neid kasutatakse rohkem või vähem. Andmete kogumine võimaldab näha probleemkohti ja näha ka meetmeid, kuidas oleks võimalik nende kasutamist vähendada," rääkis põllumajandus- ja toiduameti juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamm.

Loomaarstide arvates hoiaks aega kokku andmebaaside ühtlustamine, kui ei peaks ühte ja sama infot mitmesse andmekogusse salvestama.

"Me ei tea, mis hetkel ja mis kujul see tegelikult toimina hakkab. Kõige suurem mure on, et arendaja ei ole tegelikult arvestanud andmevorme, mis meil juba tänasel päeval on kasutusel, see tähendab, et loomaarstidel tuleb arvestataval kogusel lisatööd teha," ütles loomaarstide ühingu juht Madis Leivits.

Viimastel aastatel on farmid järjest rohkem investeerinud karja tervisesse ja seetõttu on vähenenud ka vajadus põllumajandusloomi antibiootikumidega ravida.

"Antibiootikumide kasutamine Eestis on viimase viie aasta jooksul langustrendis ja meil on selle üle väga hea meel. Me arvame, et langustrend ka jätkub. Me oleme antibiootikumide kasutamise mõttes Euroopas kuskil keskmiste hulgas, meist vähem kasutavad loomakasvatuses antibiootikume Põhjamaad, aga meist rohkem kasutavad Lõuna-Euroopa riigid," lausus Maaülikooli kaasprofessor Piret Kalmus.

Loomaarstid peavad esitama käesoleva aasta esimese poole andmed 5. juuliks.