Oluline teisipäeval, 11. aprillil kell 20.24:

- Briti kaitseministeerium: laialt levinud USA luuredokumentides on tõsiseid ebatäpsusi;

- Kanada annetab Ukrainale relvi ja laskemoona;

- Danilov: Ukraina otsustab vastupealetungi algatamise viimasel hetkel;

- ÜRO: Ukrainas on hukkunud pea 8500 tsiviilisikut;

- Krimm valmistub Ukraina vastupealetungiks;

- Volõõnia oblast keelustas Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku tegevuse;

- Venemaa jätkab Hersoni taristu ründamist;

- Reznikov: Vene miinide eemaldamiseks võib kuluda kuni 30 aastat;

- WaPo: Pentagoni lekkinud dokumendid näitavad, et Egiptus plaanis salaja Venemaale rakette tarnida;

- ISW: Prigožin tahab Venemaa poliitikas kanda kinnitada.

Suurbritannia: laialt levinud USA luuredokumentides on tõsiseid ebatäpsusi

Ühendkuningriigi kaitseministeerium teatas teisipäeva õhtul, et laialdast meediakajastust saanud väidetavalt lekkinud USA luuredokumentides on tõsiseid ebatäpsuseid.

"Lugejad peaksid olema ettevaatlikud, et mitte võtta tõe pähe süüdistusi, mis võivad levitada disinformatsiooni," rõhutas Briti kaitseministeerium oma teates.

Eraldiseisvalt teatasid USA võimud, et Pentagoni dokumentide lekke juurdlus võib kesta kuni kolm kuud, vahendas CNN. Ministeeriumiteülest juurdlust juhib Pentagoni luure- ja julgeolekubüroo.

Kanada annetab Ukrainale relvi ja laskemoona

Kanada kaitseminister Anita Anand teatas, et Kanada saadab Ukrainale 21 000 automaatrelva, 38 kuulipildujat ning 2,4 miljonit padrunit laskemoona. Anandi sõnul aitab antud relvastus Ukrainal end ja ühiseid väärtuseid kaitsta.

Danilov: Ukraina otsustab vastupealetungi algatamise viimasel hetkel

Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu sekretär Oleksi Danilov ütles Saksa Tagesschhaule, et Ukraina otsustab vastupealetungi algatamise viimasel hetkel. "Kui keegi arvab, et meil on ainult üks valik, siis see pole reaalsus. Isegi kolm valikut ei oleks eriti palju," ütles Danilov.

Üks Ukraina presidendile lähedal seisev allikas kinnitas hiljuti CNN-le, et Ukraina on luurelekete tõttu juba oma sõjaplaane muutnud. Oleksi Danilov ütles selle kohta, et ta ei tea kellega CNN suhtles ning rõhutas, et väga vähesed teavad Ukraina sõjalistest plaanidest ning CNN-ga suhelnud allikas seda Danilovi sõnul vaevalt teadis.

Oleksi Danilov rõhutas, et teatud operatsioonide läbiviimine, üksuste suurus ning kes on kaasatud mis suunda on salastatud info. "Kui keegi arvab, et tal on see [teave], siis pean neid õnnitlema, kuid ma ei tea kust nad oleksid võinud selle saada," rõhutas Oleksi Danilov. Ukraina julgeolekunõukogu sekretär lisas, et luurelekete seas oli üsna palju avalikuks saanud infot, mis on kättesaadav ka avalike allikate kaudu.

Oleksi Danilov ütles hiljuti eraldiseisvalt intervjuus Raadio Svobodale, et ainult kolm kuni viis inimest teavad, et kus Ukraina kavatseb teatud tegevusi enda territooriumil ellu viia.

ÜRO: Ukrainas on hukkunud pea 8500 tsiviilisikut

Ukrainas on tõendatult hukkunud pea 8500 tsiviilisikut, teatas ÜRO inimõiguste volinik esmaspäeval. Lisaks on rohkem kui 14 000 inimest saanud sõjategevuse tõttu viga.

Voliniku büroo hoiatas, et tegelikud numbrid on tõenäoliselt märksa suuremad, kuna paljude lahingupaikade osas veel puuduvad andmed. Kõige enam tsiviilisikuid hukkus ja sai viga 2022. aasta veebruaris.

Krimm valmistub Ukraina vastupealetungiks

Krimmi okupatsiooniadministratsiooni venemeelne juht Sergei Aksjonov kiitis poolsaarele ehitatud kaitserajatisi, vahendas Ukrainska Pravda. Aksjonovi sõnul ei saa vaenlast alahinnata, kuid ei saa ka väita, et rünnakuks ei olda valmis. Sergei Aksjonov pidas ise õigeks ja õigustatuks varem tehtud otsust ehitada Krimmi põhjaossa kaitserajatisi kohtadesse, mis ühendavad poolsaart Lõuna-Ukrainaga.

Sergei Aksjonov oli enne 2014. aasta annektsiooni Ukraina poliitik, kes tegutses Krimmi poolsaarel venemeelses erakonnas.

Volõõnia oblast keelustas Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku tegevuse

Ukraina loodeosas vastu Poola ja Valgevene piiri paiknev Volõõnia oblast otsustas keelustada Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku tegevuse enda territooriumil.

Vastava otsuse tegi Volõõnia oblasti raada ning selle poolt olid kõik 54 raadasaadikut, vahendas Ukrainska Pravda. Varem on sama otsustanud Rivne ja Hmelnõtskõi oblasti raada. Kõik kolm oblastit asuvad Lääne-Ukrainas.

Volõõnia oblasti raada soovitas oblastil ka peatada mitmed rendilepingud, mis on seotud Moskva patriarhaadi õigeusu kirikuga. Volõõnia oblasti rahvasaadikute sõnul on kiriku tegevuse keelustamine strateegiline küsimus, kuna selle juhtkonnal on pikalt olnud Vene passid.

Moskva patriarhaadi õigeusu kirik nimetab end Ukrainas ametlikult Ukraina õigeusu kiriku Kiievi metropolitaadiks. Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik katkestas enda sõnul sidemed Vene kirikuga 2022. aasta maikuus, kuid Ukraina võimud kahtlustavad, et kirikul on jätkuvalt sidemeid Moskvaga.

Alates 2018. aastast eksisteerib Ukrainas ka sõltumatu Ukraina autokefaalne õigeusu kirik, mida tunnustas ka Konstantinoopoli patriarh.

Venemaa jätkab Hersoni taristu ründamist

Hersoni oblasti kuberner teatas esmaspäeva õhtul, et Vene väed ründasid Hersoni oblastis tsiviilisikuid vedanud laeva, vigastada sai kaks inimest. Kuberner teatas varem, et Vene väed pommitasid päeva jooksul Hersoni vähemalt 78 korda. 

Kuberner ütles, et 17 mürsku tabasid Hersoni oblasti pealinna. Kuberneri sõnul evakueeriti 9. aprillil oblasti vabastatud aladelt 90 inimest, vahendas The Kyiv Independent.

WaPo: Pentagoni lekkinud dokumendid näitavad, et Egiptus plaanis salaja Venemaale rakette tarnida

Egiptuse president Abdel Fattah El-Sisi käskis toota kuni 40 000 raketti. Riik plaanis need raketid saata salaja Venemaale, selgub ajalehe The Washington Post käsutuses olevast dokumendist. 

Eelmisel nädalal tuli ilmsiks USA luureandmete leke. 17. veebruarist pärinev dokument kirjeldab vestlusi Sisi ja Egiptuse kõrgemate sõjaväeametnike vahel. 

Dokumendis annab Sisi ametnikele ülesandeks hoida rakettide tootmist ja tarnimist saladuses, et vältida vastasseisu läänega, vahendas Washington Post. 

Dokumenti kommenteeris ka Egiptuse välisministeeriumi pressiesindaja Ahmed Abu Zeid.  "Egiptuse seisukoht põhineb algusest peale sellesse kriisi mitte sekkuda ja kohustuses hoida mõlema poolega võrdset distantsi, kinnitades samal ajal Egiptuse toetust ÜRO põhikirjale," ütles Ahmed Abu Zeid. 

Pentagoni lekkinud dokumendid: USA muretseb, et Ukraina ei suuda vastupealetungi käigus oma eesmärke saavutada

Ukraina armee probleemid võivad viia selleni, et riigi sõjavägi ei suuda täita Kiievi eesmärke, selgub ajalehe The Washington Post käsutuses olevast dokumendist.

USA muretseb, et Ukraina tulevane vastupealetung võib kaasa tuua ainult tagasihoidlikke territoriaalseid edusamme.

WaPo viitab USA luurehinnangule. Selle kohaselt tahab Kiiev tagasi vallutada riigi idaosas asuvad alad. Samuti tahab Ukraina alustada pealetungi riigi lõunaosas, et lõigata nii läbi Venemaa maismaaühendus Krimmi poolsaarega, vahendas The Kyiv Independent. 

Venemaa võimsad kaitsepositsioonid ja Ukraina puudujäägid väljaõppe ja laskemoona osas piiravad tõenäoliselt Ukraina armee edusamme, seisab dokumendis. 

Ukraina teatel tuli lekke tõttu vastupealetungi plaane pisut muuta, kuid strateegilised eesmärgid jäävad samaks. Ukrainlaste hulgas on toetus vastupealetungile kõrge.

Reznikov: Vene miinide eemaldamiseks võib kuluda kuni 30 aastat

Ukraina kaitseministri Oleksi Reznikovi sõnul võib riigil kuluda Venemaa miinide eemaldamiseks kuni 30 aastat. Reznikovi sõnul on vaja selleks vähemalt 5000 spetsialisti. 

Ukraina riiklik päästeteenistus teatas varem, et riigil kulub pärast sõda oma territooriumi demineerimiseks vähemalt 10 aastat, vahendas The Kyiv Independent.  

ISW: Prigožin tahab Venemaa poliitikas kanda kinnitada

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul omab Wagneri grupeeringu juht Jevgeni Prigožin poliitilisi ambitsioone ja tahab saavutada kontrolli Venemaal tegutseva erakonna üle. Vene opositsiooniväljaanne Meduza teatas, et Prigožin teeb üha rohkem koostööd erakonnaga Õiglane Venemaa. Parteid juhib Sergei Mironov

Kaks Kremli allikat väitsid, et Prigožin taotleb erakonnas juhtpositsiooni. Prigožin tahab Peterburis vähendada kuberneri Aleksandr Beglovi mõjuvõimu ja plaanib selleks kasutada Mironovi erakonda. Mironov tahab aga riigis taastada oma poliitilist mõju.

Venemaa pommitas Sumõ oblastit

Venemaa pommitas esmaspäeval Sumõ oblastis asuvaid asulaid. Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 500 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 179 320 (võrdlus eelmise päevaga +500);

- tankid 3644 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 7038 (+10);

- lennukid 307 (+0);

- kopterid 293 (+1);

- suurtükisüsteemid 2765 (+15);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 535 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 282 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 2332 (+9);

- tiibraketid 911 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5620 (+13);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 316 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.