2023. aastaks kavandatud eelarve maksutulu on täitunud kahe kuuga 15,5-protsendiliselt, teatas rahandusministeerium kolmapäeval.

Tööjõumakse mõjutav palgafondi kasv kiirenes veebruaris 14,4 protsendini, keskmine töötasu kasvas 13,1 ja töökohtade arv 1,1 protsenti. Palgafondi kasvu vedas energeetika, suurematest sektoritest tõusid esile haridus ja avalik haldus seoses õpetajate palgatõusuga.

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas veebruaris eelmise aastaga võrreldes 14 protsenti. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas aastaga 45 miljoni euro võrra. Rahandusministeeriumi teatel tulenes see osaliselt tulumaksu tagastamise hilisemast algusest.

Aktsiise tasuti veebruaris 0,8 protsenti enam kui mullu. Seejuures kasvasid kütuse- ja alkoholiaktsiisi tasumine, tubakaaktsiisi tasumine langes aastaga 2,7 protsenti.

Käibemaksutulu laekus 15,8 protsenti enam kui mullu veebruaris, kuid see jäi 17,6-protsendilisele hinnatõusule alla. Kaupu ja teenuseid osteti mullusest koguseliselt vähem. Samuti langes veebruaris käibemaksu tasumine impordilt Venemaa ja Valgevene suunalise sanktsioneeritud kaupade sisseveo vähenemise tõttu ja seda 33 protsendi võrra.

Käibemaksu võlg vähenes jaanuariga võrreldes kolme miljoni euro võrra, sealjuures vähenes ka võlglaste arv. Aastavõrdluses vähenes käibemaksu võlg ühe protsendi võrra 162 miljoni euroni. Ühtlasi moodustab see maksude koguvõlast suurima osa ehk 53 protsenti.