Ööpäevas läbib Narva piiripunkti 3000–4000 inimest, ütles piiripunkti juht Marek Liiva. Enamik neist on Eestis pikaajalise elamisloaga viibivad Venemaa kodanikud, Ukrainast saabub põgenikke vähe.

"Keskmiselt tuleb iga päeva üks kuni kaks Ukraina sõjapõgenikku, vahel võib öelda, et mõnel üksikul päeval on neid kuni kümme, kui tulevad sellised suuremad pered, kahe- kuni viieliikmelised perekonnad, siis on see number suurem," selgitas Liiva.

Kõik piiri ületavad ukrainlased varjupaika ei küsi.

"Meil igapäevaselt ületavad ka piiri Ukraina kodanikud, kes on oma igapäevaelu sidunud Vene Föderatsiooniga. Neil on Ukraina reisipass ja nad käivad siin Eestis või Euroopa Liidus turismi eesmärgil," rääkis Liiva, kelle sõnul on taolisi edasi-tagasi käijaid kuus umbes tuhat.

Sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise osakonna rändetiimi juht Liis Paloots viitas Tartu Ülikooli ja Praxise uuringule, millest selgust, et üle 60 protsendi ukrainlastest soovivad kolme aasta jooksul koju tagasi minna ning 25 protsenti soovib Eestisse jääda. Samas tagasirändajate suurt hulka veel ei ole, ütles Paloots.

"Hetkel veel ukrainlaste Euroopa Liitu sisseränne on kõrgemal kui Euroopa Liidust väljaränne. Mis me kindlasti peame arvestama, on see, et kolmandik Eestisse jõudnud sõjapõgenikest on pärit Ukrainas nendelt aladelt, kus täna on aktiivne sõjategevus või konkreetselt naaberaladelt," rääkis Paloots.

Ehk paljudel ukrainlastel on kojumineku üle veel vara otsustada, tõdes Paloots. Kuigi hiljuti ei ole saabujate arvus suuri muutusi olnud, jõuab Eestisse iga nädal oluliselt vähem ukrainlasi kui aasta tagasi ning need, kes veel sõja eest pagevad, valivad teadlikult sihtkohaks Eesti.

"Selle põhjuseks on pigem olnud see, et ees on olemas perekonnaliikmed või lähedased, kelle juurde on tuldud. Teistpidi me näeme, et saabutakse konkreetsete tööandjate juurde. On leitud endale tööpakkumised," märkis Paloots.

Kui põgenikke saabub vähem, vajavad nad vähem ka sotsiaalkindlustusameti abi.