Lätis olid parlamendivalimised viis kuud varem kui Eestis ja selle ajaga on uus koalitsioon alla kirjutanud juba kolm ühisdokumenti – esmalt fraktsioonide koostöölepe, siis valitsusdeklaratsioon ja nüüd nelja aasta tegevuskava, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Neid dokumente lugedes võib järeldada, et järjest konkreetsemaks plaanid muutuvad, ehkki üldsõnalisust või siis mõne uue algatuse kirjeldamist vaid ühe lausega on ikka veel palju.

Kui valitsusdeklaratsioonis on 328 ülesannet, siis uues tegevuskavas on nende täitmiseks kirja pandud 870 tegevust. Kõik need on jaotatud viide ossa – julgeolek, haridus, energeetika, kliima ja keskkond, konkurentsivõime ning elukvaliteet. Need viis osa omakorda peaks tagama peaeesmärgi elluviimise ehk kujundada ümber Läti majandus.

Veel tänavu peaks seim vastu võtma Läti uue kaitsekontseptsiooni – töö selle nimel käib, esimesed väitlusedki peetud. Krustpilsi rajatakse uus maakaitse baas, keskkoolides muutub sõjaline õpe kohustuslikuks. Asutatakse rahvuslik kriisijuhtimiskeskus, kujundatakse ümber politsei struktuur, luuakse kogu riigis kättesaadav naftasaaduste reserv, täpustatakse omavalitsuste ülesandeid.

Haridusvaldkonna eesmärgid on minna täielikult üle riigikeelsele õppele ja kujundada ümber koolivõrk, maksta õpetajaile rohkem palka ja vähendada nende koormust.

"Tegevuskava seab igale ministeeriumile konkreetsed ülesanded, kuidas suudame oma poliitilised eesmärgid täita. Tegevuskava koostamine oli raske töö,
sest siia olid kaasatud mitte ainult ministrid ja ministeeriumide töötajad, vaid ka valitsusvälised partnerid, kellega alustasime koostööd juba valitsust moodustades," kommenteeris peaminister Krišjanis Karinš.

Küsimusele, palju need plaanid maksavad ja kes millest loobuma peab, veel vastust pole. Koalitsioon on lubanud, et kui maksusüsteemi muudetakse, siis kord nelja aasta jooksul korraga, aga see vajab veel selgeks väitlemist.

Küll on Läti võtnud eesmärgiks vähendada eelarvedefitsiiti poole protsendini sisemajanduse kogutoodangust 2025. aastaks. Ja riigi maksutulu ei tohiks eeloleval kolmel aastal olla väiksem kui 30,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Vähendada loodetakse riigivõlga.