Justiitsministri kandidaat  Kalle Laanet (Reformierakond) tunnistas, et seadusemuudatuse detaile pole veel kokku lepitud, kuid eesmärk  on ennetav - et tulevikus saaks karistada erakondi, kes on kohtus kriminaalkaristuse saanud.

"Need erakonnad ei peaks saama samas mahus toetust võrreldes nendega, kes on mänginud ausate reeglite järgi. Kindlasti ei rakendata seda karistust  tagantjärgi," rõhutas Laanet usutluses ERR-ile. 

Tulevase ministri sõnul vajab sellise karistusmeetme paikapanemine kõikide suuremate erakondade kokkulepet, et asjast ühte moodi aru saadaks. Ka ei poolda ta ettepanekuid, mille järgi tuleks kriminaakaristuse saanud erakond üldse sundlõpetada.

"Esimeses etapis võiks piirduda raha vähendamisega. Kui see ei toimi ja tulevad uued rikkumised, siis võiks kaaluda erakonna lõpetamist. Kuid ka see vajab põhjalikku arutelu", märkis  Laanet.

Ministrikandidaat avaldas lootust, et seadusemuudatused suudetakse vastu võtta nii, et need hakkaks kehtima juba järgmiste riigikogu valimiste ajaks.

Ajakirjanduses on juba viidatud, et seadusemuudatuse ettepanek on seotud Keskerakonna  skandaalidega ning neile määratud kriminaalkaristustega. 

Keskerakonna peasekretär ja vastne  riigikogu liige Andre Hanimägi ütles, et see võib nii olla. "Seda võib tõlgendada kui Eesti 200 punkti koalitsioonileppes, millest nad on maksutõusude kõrval palju rääkinud. Nii on Eesti200 üritanud ennast Keskerakonnale vastandada," rääkis ta.

Hanimägi rõhutas, et vältima peaks topeltkaristamist, sest ebaseadusliku tegevuse eest on trahvid niigi kopsakad.

Lisaks tuleb Hanimäe kinnitusel selgelt paika panna, millistel juhtudel üldse seda karistust rakendatakse.

"Erakondadel on tuhandeid liikmeid ja kui üks nendest tegutseb ebaseaduslikult siis ei saa selle eest karistada tervet erakonda," ütles Hanimägi. Ta tõi näiteks Hipodroomi skandaali, kus  Keskerakond süüdistust ei saanud, kuid seal oli  tegemist keelatud annetusega, mille tegija ei kuulunud Keskerakonna juhtkonda.

"Seega võib tekkida olukordi, kus erakonnad saavad karistatud mitte-eesmärgipäraselt, üks erakonna liige võib tuua karistuse tuhandetele," ütles Keskerakonna peasekretär.

ERJK esimees Liisa Oviir tunnistas, et niivõrd üldsõnalist eesmärki koalitsioonilepingus on keeruline kommenteerida.

"See on väga üldsõnaline lubadus, mis ei anna juhiseid, mida selle all on mõeldud.  Mina ERJK juhina soovin, et esmalt võiks lõpuks erakonnaseaduse korda teha, millest on nii pikalt juttu olnud. Me peame likvideerima kohad kehtivas seaduses, mis praegu juba on valesti. Riigieelarvelise toetuse kinnipidamine on praeguste seaduste järgi  väga keeruline, kui mitte võimatu, sest selle teema regulatsioon on niivõrd puudulik," sõnas Oviir

Eelkõige on vaja täpsustada, millised on üldse need kuriteod, mille eest seda võiks toetuse vähendamise määrata ja kellel on vastav pädevus säärase otsuse tegemiseks.  "Ja mis summadest me räägime? Ja kas see on ühekordne karistus või näiteks kümne aasta jooksul tehtavad vähendused?" küsis Oviir.

"Lõppastmes tuleb arvestada sellega, et  muudatus  ei tohi minna vastuollu põhiseadusega. See samm ei tohi muutuda vahendiks, et ühte või mitut erakonda suruda parteimaastikult välja, valitsemisest ja poliitikast osalemisest kõrvale," ütles Oviir.

Erakonnaseaduse muutmise  protsess sai alguse sellest, et Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon tahtis ebaõnnestunult ERJK likvideerida (vastava ettepaneku tegi EKRE fraktsiooni liige Kert Kingo 2020. aastal). Reformierakonna ja Keskerakonna 2021. jaanuaris moodustatud valitsus otsustas seejärel parandada erakonnaseadust, kuid plaan jäi toppama.

"ERJK tegi ka ettepaneku täpsustada riigieelrvelise toetuse  kinnipidamise protseduure. Eelnõus  on kirjas, et erakonnalt saab ära võtta toetuse kuni viiendiku osas, aga pole täpsustatud,  kas on  mõeldud aasta toetust või kehtestatakse mingi muu periood. Kuni neid  asju täpselt kirjas pole, seni ei saa ka seda toetuse äravõtmist tegelikult rakendada,"  rõhutas Oviir.