Soome parlamendi avaistungil peetud kõned sobiksid hästi ka Eesti parlamenti. President Sauli Niinistö rääkis julgeolekust ja Venemaa sõjast Ukrainas. Ta rõhutas koostöövõime tähtsust ja toonitas, et rääkida tuleb ka nendega, kes mõtlevad teisiti.

Ühtlasi tuletas Niinistö meelde, et praegustel otsustajatel on vastutus ka noorte ees, kes valimistel veel osaleda ei saa. Niinistö sõnul kogutakse tulevaste põlvede õlule üha suuremat võlakoormat, seda nii kliimamuutuste, looduse hävimise kui ka majanduslikus mõttes. Võlgu elamise eest hoiatas Soome president ka pärast parlamendi pidulikku avaistungit antud pressikonverentsil.

"Sellel maal on nüüd 15 aastat võlgu elatud. Paljud, sealhulgas ka mõned majandusteadlased leiavad, et senine laenukoormus ei ole eriline probleem. Aga probleem ongi hoopis selles, et võlgu elamist hakatakse loomulikuks pidama ja siis juhtub kergesti nii, et miks mitte siis veel rohkem võlgu võtta, kui see nii ohutu on," ütles Niinistö.
 

Ka peaministrikandidaadiks nimetatud Kokoomuse esimees Petteri Orpo rõhutas vajadust majandus korda saada, sest lõputult ei saa üle oma võimaluste elada. Samas toonitas ta ka koostöö tähtsust ja hoiatas, et väike rahvas ei tohiks lõheneda "meieks" ja "nendeks teisteks".

"Sõbrad, hoolitsegem selle eest, et oleks ainult "meie"! Terve demokraatia juurde kuulub sõnavabadus ja õigus teise seisukohti kahtluse alla seada, aga tsiviliseeritud riigis tehakse seda üksteist ja teisi nägemusi austades," ütles Orpo.

Reedel saadab peaministrikandidaat Orpo kõigile Eduskunna fraktsioonidele küsimustiku, kus on kirjas Kokoomusele valitsuse moodustamisel tähtsad punktid. Tavaliselt on neid küsimusi 10–15. Ta ootab neile vastust uue nädala alguseks, et siis teha otsus, kellega hakata valitsuskõnelusi pidama.

Orpo ütles, et ootab vastuseid kõigilt erakondadelt, kuigi Keskerakond ehk Keskusta on juba teatanud, et jääb igal juhul opositsiooni.

Vaatlejate hinnangul seisavad Petteri Orpol ees keerulised kõnelused.

Kõigepealt tuleb teha valik, kas kutsuda valitsusläbirääkimistele Põlissoomlased ehk Perussuomalaised, kellega on täiesti vastakad seisukohad näiteks Euroopa Liitu kuulumise, tööjõu sisserände ja kliimaküsimuses, või sotsiaaldemokraadid, kellega on suured erimeelsused majanduses.

Kolme suurema erakonna valitsust moodustada ei saa, sest sotsid on teatanud, et nemad Perussuomalaistega samasse valitsusse ei lähe. Seega on vaja enamusvalitsuse moodustamiseks kaasata väiksemaid parteisid. Neistki osa ehk Rohelised ja Vasakliit on teatanud, et nemad Perussuomalaistega kindlasti ühte valitsusse ei mahu.

Kristlikud demokraadid on valmis igal juhul valitsusse minekut kaaluma, aga neist üksi ei piisa. Nii ongi kaalukeeleks saamas Rootsi Rahvapartei (RKP). Erakonna juht Anna-Maja Henriksson ütles sel nädalal Ylele, et partei ei taha osaleda Perussuomalaiste poliitikat ajavas valitsuses, aga kui teatud asjades kokkuleppele jõutakse, siis pole valitsusse minek välistatud.

"Meie ei saa mõelda, et Soome oleks Euroopa Liidu asjus kuidagi teist meelt kui praegu. Me ei saa ka kliimaküsimustes tagurpidi liikuda ja meie arust ei saa praegust tööjõupuudust lahendada ilma tööjõu sisserändeta," loetles Henriksson.

Vasakliidu juht Li Andersson sõnastas Henrikssoni erakonna RKP ees seisva valiku valusa otsekohesusega: "RKP on see, kes otsustab, kas Perussuomalaised pääsevad valitsusse või mitte."