Eelmise aasta sügisest kuni praeguseni juhtus kaamera ees mitmeid huvitavaid hetki. Näiteks kaotas üks hirv oma sarve ja järgmisel hommikul käis ja korjas keegi selle varakult ära.

"Vaatajad nimetasid teda Kratiks. Aga ta on selline eetika küsimus, kas ta on eetiline või ei ole, see sõltub inimese arusaamast," rääkis RMK jahindusspetsialist Uno Vait.

Kuna hirvi käis sellel söödaplatsil kümneid, leidis Vait kaamera lähedusest tänavu kokku kümmekond üksikut ja ühed paarissarved. Just nendest leitud sarvedest tehtigi kohapeal metsas kaamera ees otseülekandes ühepäevane näitus.

"Need on leitud enam vähem kõik kaamera vaateväljast," rääkis Vait.

Hirvekaamera fänniklubi vestlustest selgub, et paarissarved kuulusid hirv Sandrile.

"Algusaastatel oli ainult ühel-kahel hirvel oma nimi, keda siis läbi aastate vaadati. Aga nüüd on jah, mina ei halda neid kuidagi nimepidi ja nägupidi. Neid kokku viia on päris keeruline. Aga need, kes ikka pidevalt jälgivad ja võib olla öö otsa vaatavad, kellel on palju aega, siis see on väga huvitav," rääkis zooloog, RMK looduskaamerate hooldaja Tiit Hunt.

Näitusepäeval anti metsast otse ka ülevaatlik pressikonverents sadadele hirvekaamera  jälgijatele.

"Kui vaadata seda laiemat ühiskonda sõja ja kõige muu taustal, siis see on päris lohutav, kosutav ja võib-olla toob jalad jälle maa peale tagasi. Teine asi on see, et sealt saavad ka bioloogiatudengid, hirveuurijad väga olulist teavet nende käitumisest," ütles Hunt.

Kui kaamerast võib tunduda, et loomad käivad selle ees söömas justkui prožektoritega valgustatud platsil, siis tegelikult aitavab loomad ekraanil nähtavaks teha lampidest tulev silmale nähtamatu infrapunakiirgus.