Oluline pühapäeval, 16. aprillil kell 22.53:

- Vene relvajõud korraldasid viimase ööpäeva jooksul Ukrainas 60 rünnakut, Ukraina õhutõrje hävitas ühe Vene ründelennuk Su-25.

- Ukraina teatel on Bahmutis käivad lahingud erakordselt verised, kuid Ukraina kaitsejõud peavad Vene vägede survele vastu.;

- Ukraina ja Venemaa vahetasid õigeusklike tähistatavate ülestõusmispühade puhul sõjavange, koju pääses 130 ukrainlast;

- Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles nädalavahetusel avaldatud usutluses, et Ukraina delegatsioon ei olnud kindel, kas saab sõja alguses Valgevene pealinnas Minskis peetud läbirääkimistelt Venemaaga koju tagasi tulla;

- Ukraina kaitsejõudude pühapäeval avaldatud hinnangu kohaselt kaotas Venemaa viimase ööpäeva jooksul 520 sõjaväelast, kümme jalaväe lahingumasinat, neli tanki ja ühe ründelennuki;

- Hiina kaitseminister kohtus Putiniga

Ukraina teatas 60 rünnaku tõrjumisest

Ukraina kaitseväe peastaabi andmetel tegi Venemaa 28 rünnakut sõjalennukitega, andis kuus raketilööki ning tulistas 38 korral Ukraina positsioone raketilaskeseadeldistest.

Agressor keskendub jätkuvalt oma jõupingutused Lõmani, Bahmuti, Avdiivka ja Mariinka suundadesse, lahingute epitsentris on Bahmut ja Mariinka. Neis lõikudes lõid Ukraina üksused ööpäeva jooksul tagasi 60 pealetungi, teatas Ukraina peastaap pühapäeva hommikul.

Ukraina õhujõud korraldasid viimase ööpäeva jooksul 11 õhurünnakut Vene vägede koondumispaikadele ning tabasid kolme õhutõrjekompleksi. Samuti hävitas Ukraina õhutõrje Vene ründelennuki Su-25.

Ukraina raketi- ja suurtükiüksused tulistasid vaenlase kolme vägede ja tehnika kogunemisala, samuti suurtükipositsioone, ühte radarijaama, kahte raadioelektroonilise võitluse jaama, õhutõrjekompleksi ja moonaladu.

Rünnakus Slovjanskile hukkus 15 tsiviilisikut

Venemaa relvajõud korraldasid reedel Slovjanski linnale raketirünnaku.

Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko teatas, et praeguseks on ohvrite arv jõudnud 15 inimeseni.

Ukraina: lahingud Bahmutis on enneolematult verised

Ukraina tunnistas laupäeval, et tema üksused peavad Bahmuti linnas Venemaa relvajõududega erakordselt veriseid lahinguid, kuid suudavad endiselt vastu pidada.

"Linna keskosas toimuvad viimaste aastakümnete veriseimadd lahingud," ütles Ukraina idaosa sõjaväejuhatuse pressiesindaja Serhi Tšerevatõi. "Meie sõdurid teevad veristes ja ägedates lahingutes kõik, et jahvatada [vaenlase] lahinguvõimet ja murda selle moraali. Iga päev, igas selle linna nurgas, teevad nad seda edukalt," ütles ta telekanalile 1+1.

Venemaa kaitseministeerium teatas varem päeval, et palgasõdurite üksuse Wagner võitlejad vallutasid Bahmutis veel kaks piirkonda. Linn on Vene vägede pealetungi kese Ida-Ukrainas.

Wagner on juhtinud Venemaa katset vallutada Bahmut alates eelmisest suvest, mis on olnud mõlema poole jaoks sõja pikim ja ohvriterohkeim lahing.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et Wagneri üksused vallutasid kaks piirkonda linna põhja- ja lõunaservas. Vene armee langevarjurite üksused toetasid väidetavat pealetungi, hoides tagasi Ukraina vägesid tiibadel, lisati samas.

Briti kaitseministeerium teatas oma reedeses luureülevaates, et Ukraina väed olid sunnitud loovutama osa Bahmuti territooriumist, kuna Venemaa korraldas seal uue rünnaku, mille jooksul on viimase kahe päeva jooksul antud intensiivset suurtükituld.

Ka Eesti kaitseväe luurekeskuse ülem Margo Grosberg ütles reedel antud pressikonverentsil, et Vene väed on suutnud vallutada umbes kolmveerandi Bahmutist.

Bahmut, kus enne sõda elas umbes 70 000 inimest, on olnud Venemaa peamiseks sihtmärgiks talvises pealetungis, mis on seni andnud vähe edu, hoolimata jalaväe lahingutest, mille intensiivsus oli Euroopas pärast Teist maailmasõda ennenägematu.

Vangidevahetusega sai omade juurde 130 ukrainlast

Ukraina ja Venemaa vahetasid õigeusklike tähistatavate ülestõusmispühade puhul sõjavange, koju pääses 130 ukrainlast.

"Suur paasapühade vangidevahetus. Tagasi tuli 130 meie inimest," kirjutas Ukraina presidendiadministratsiooni ülem Andri Jermak sotsiaalmeedias. Tema teatel on vabastatute seas nii sõjaväelasi, piirivalvureid, rahvuskaartlasi, mereväelasi ja riikliku transporditeenistuse töötajaid, nii reamehi kui allohvitsere. Nad olid vangi langenud Bahmuti, Soledari, Zaporižžja ja Hersoni rinnetel.

"Meie inimeste elu on meie jaoks kõige suure väärtus. Ka president Volodõmõr Zelenski on öelnud, et kangelased peavad olema elus," kirjutas Jermak, kelle sõnul toimus vangide vahetus Zelenski korraldusel ning selleks loodud koordinatsioonistaabi juhtimisel.

Koordinatsioonistaabi teatel peeti 130 vabastatust 48 teadmata kadunuks, osa on haavatud, mõnel ka jäsemed amputeeritud.

Vaastatute hulgas on pressiteate kohaselt kaks Bahmutis vangi langenud venda – neist vanem58-aastane ja pere kõige noorem 21. aastane.

Kui palju Vene sõjaväelastest vange Ukraina vastu andis, teatest ei selgu.

Ukraina kaitseminister: me ei olnud kindlad kas naaseme Minskist

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles nädalavahetusel avaldatud usutluses, et Ukraina delegatsioon ei olnud kindel, kas saab sõja alguses Valgevene pealinnas Minskis peetud läbirääkimistelt Venemaaga koju tagasi tulla.

Reznikov rääkis intervjuus Hispaania väljaandele La Razon, et peab sõja esimestel päevadel Valgevenesse sõitnud Ukraina delegatsiooni kuulumist oma halvimaks päevaks ja kõige keerulisemaks otsuseks.

"Oli raske öelda "jah" presidendile, kui ta palus mind [delegatsiooni liikmeks], sest tundsin sügavat vihkamist [venelaste vastu – toim.]. Aga läbirääkijana ma tean, et see on emotsioon, millest pole kasu," kirjeldas kaitseminister.

"Kohutav oli vaenlasega kätt suruda," lisas ta.

Reznikov märkis, et kõneluste eesmärk oli luua humanitaarkoridore tsiviilelanike liikumiseks üle rindejoone, mis aitasid päästa kümneid tuhandeid elusid.

Kokku pidasid Ukraina ja Venemaa delegatsioon neli kohtumist: kolm Valgevenes ja ühe Türgis.

"Võin teile öelda, et esimese kolme puhul ei tundnud me end üldse turvaliselt ja isegi kahtlesime, kas tuleme koju tagasi," tunnistas Reznikov.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 520 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 182 070 (võrdlus eelmise päevaga +520);

- tankid 3657 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 7083 (+10);

- lennukid 308 (+1);

- kopterid 293 (+0);

- suurtükisüsteemid 2795 (+10);  

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 538 (+3)

- õhutõrjesüsteemid 284 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 2339 (+0);

- tiibraketid 911 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5658 (+12);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 326 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Energoatom: Vene väed alustasid Ukraina laste küüditamist Enerhodarist

Vene väed alustasid okupeeritud Zaporižžja tuumaelektrijaama asukohalinna Enerhodari koolidest ja lasteaedadest laste küüditamist, teatas Energoatom, vahendas The Kyiv Independent.

Hiina kaitseminister kohtus Putiniga

Hiina äsja ametisse nimetatud kaitseminister Li Shangfu külastas pühapäeval oma esimesel ametlikul välisvisiidil Venemaad ja kohtus Venemaa presidenti Vladimir Putiniga.

Venemaa on püüdnud saada Hiina relvi ja tehnoloogiat, et hoogustada sõda Ukraina vastu.