Ligi 14 kuud pärast seda, kui Vene president Vladimir Putin alustas oma täiemahulist sissetungi Ukrainasse, ei saaks Ukraina vasturünnaku panused suuremad olla. Pealetungi edu või ebaõnnestumine kujundab olukorra lahinguväljal ja määrab Kiievi positsioonide tugevuse võimalikel läbirääkimistel Moskvaga konflikti lahendamiseks, tõdes FT.

"Et olla kõnelustel tugev, peab Ukraina olema tugev lahinguväljal," on öelnud ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski selle aasta alguses. "Deokupeerime maksimaalselt [territooriumi], mis saame."

Sõjaväelased ja analüütikud hoiatavad aga, et lahingud tõotavad kujuneda rängaks. Esiteks on läbimurdeoperatsioone erakordselt raske teostada, kuna need nõuavad, et kõik väeliigid – alates suurtükiväest ja tankidest kuni luureandmete kogumise ja insenerideni – töötaksid sünkroonselt.

"See nõuab kombineeritud väeüksuste hiiglaslikku orkestreerimist," ütles Briti insenerivägede endine ohvitser Nick Gunnell, kellel on laialdased kogemused selliste läbimurrete läbiviimisel. "Igaüks peab oma rolli mängima. See on väga suur risk," lisas ta.

Ukrainal puudub ülekaal õhus

Ukraina jaoks teeb olukorra keerulisemaks see, et neil ei ole ülekaalu õhus. Viimane suur lahing lääne tankide osavõtul toimus 2003. aastal, kui USA juhitud koalitsioon võitles nõukogudeaegsete T-72-dega varustatud Iraagi vägedega. Kuid liitlasvägesid toetasid siis ründelennukid ja helikopterid.

Kuigi Ukrainasse on hakanud jõudma lääneriikide tarnitud raskerelvad nagu Briti tankid Challenger, Saksamaal toodetud Leopardid, USA tarnitud lahingumasinad Bradley ja iseliikuvad haubitsad Archer, puudub neil otsustav kate õhust, et hoida ära Venemaa hävitajate rünnakud. Vene õhujõud võivad Gunnelli sõnul purustada Ukraina spetsialiseerunud insenerisõidukid, kui need üritavad murda läbi Venemaa kindlustustest.

Lääs on seni seisnud vastu Kiievi taotlustele varustada seda moodsate hävitajatega nagu USA F-16.

"Klassikaline lähenemine maismaapealetungile on tungida vaenlase tagalasse, ühes või mitmes piirkonnas ja anda kontsentreeritud löök vaenlase vägede raskuskeskmele," ütles endine Briti soomus-jalaväepataljoni ülem Ben Barry.

"Edukad näited ilma õhuüleolekuta on haruldased," ütles ta ja tõi näitena Iisraeli maismaarünnaku Egiptuse positsioonidele 1973. aastal Yom Kippuri sõja ajal.

Maapind on peagi piisavalt tahe

Maiks on pinnas Ukrainas sõidukite manöövrite jaoks piisavalt tahenenud ja selleks ajaks on saabunud ka rohkem lääne soomustehnikat, lisaks on saabunud insenerivarustus, näiteks soomustatud sillarajamise masinad USA-st viimases 2,6 miljardi dollari suuruse sõjalise abipaketi raames.

Kus Ukraina rünnak täpselt toimuda võib, jääb rangelt kaitstud saladuseks. Üks Venemaa jaoks strateegiliselt elutähtis piirkond on Melitopoli ümbrus Aasovi mere lähedal. Kui Ukraina suudaks seal eduka läbimurde sooritada, jagaks see Vene väed kaheks, jättes ühe poole Krimmi ja Ukraina lõunaossa ning teise itta.

Vene kaitseliinid ja kuidas need läbida

Kuid riskist teadlik Vene armee on piirkonnas juba ette valmistanud kindlad kaitseliinid. Venemaa kaitserajatised koosnevad tavaliselt miiniväljast, millele järgnevad draakonihammasteks kutsutavad püramiidikujulised betoontõkked, mis aeglustavad mehhaniseeritud üksuste liikumist. Nende taga asub veel üks miiniväli, mille taga on 400 meetri kaugusel on kaevikuteliinid ning neist veel 500 meetrit tagapool tankitõrjekraav.

"Peate valima kõige soodsama koha - kuigi see on väga avatud kontseptsioon," ütles Gunnell. "See võib olla koht, kus Ukrainal on lähedal hea logistika või kus on Venemaa nõrgim koht, kuigi see võib olla samas ka Ukraina nõrgim koht," selgitas ta.

Mõlemal juhul on esimene samm tulistada välja 200-meetrine lõhkeainega täidetud voolik, mis vabastab miinidest viie meetri laiuse ala, kust mööda pääseks liikuma tankid ja muud soomukid. Järgmine samm on draakonihammaste eemaldamine, milleks võib kasutada adra-taoliste sahkadega varustatud tanke. Viimane samm on tankitõrjekraavide ületamine spetsiaalsete sillaseadmetega.

"See kõik peab käima suure hoo ja kiirusega," ütles Gunnell. "Aga asjad lähevad alati valesti, nii et peate olema selleks valmis. Kui sahaga tank läheb katki, tuleb see taastada või teine sõidurada ette valmistada," märkis ta.

Ukraina võimalused

Kõige raskem osa on erinevate väeliikide sünkroniseerimine – ja kuigi Ukraina armee on väikesemahuliste manöövrite läbiviimises vilunud, on neil analüütikute sõnul vähe kogemusi sellises mastaabis kombineeritud relvaoperatsioonidest.

Lisaks on Ukraina väed kaotanud suure osa oma kõige kogenumatest sõduritest, hinnanguliselt 120 000 võitlejat. Samas on Venemaa on lääne hinnangute kohaselt kaotanud pärast täiemahulist sissetungi peaaegu kaks korda rohkem mehi.

What it takes most armies months to learn, our army has mastered in weeks. For what?#SpringIsComing. pic.twitter.com/rAvn2wtadQ

— Defense of Ukraine (@DefenceU) April 9, 2023

Hiljuti avalikkusesse lekkinud USA luuredokumentides viidatakse, et Ukraina vasturünnak võib Kiievi eesmärkidele tugevalt alla jääda. Aga ometi on Ukraina armeed varemgi alahinnatud, näiteks siis, kui ta trotsis eelmisel aastal lääne sõjalisi hinnanguid ja tõrjus Vene väed pealinna ümbrusest ja seejärel ka riigi kirdeosast Harkivis.

Pealegi on Ukraina väed praeguseks paremini varustatud ja koolitatud kui nende vaenlased. "Kui Ukraina rünnak on raske ja kiire ning jõuab venelastele selja taha, hargneb rindejoon lahti ja venelased hakkavad põgenema... täpselt nagu nad tegid vastupealetungi ajal Harkivi ümber," ütles endine Briti armee ohvitser ja Ukraina parlamendi kaitsekomisjoni nõunik Glen Grant.

Kui see juhtub, osutuvad venelaste ettevalmistatud kaitserajatised samuti suures osas väärtusetuks, võimaldades rohkematel Ukraina vägedel tulla läbi puhastatud riba. "See on vana maksiim, et ilma kaitseta kaitserajatised ei tapa," tõdes Grant. "Ja siis saavad ukrainlased lihtsalt [rünnakut] jätkata nii kaua, kuni nende plaanid ja logistika kestavad."