Koalitsioonileppe kohaselt ootavad ümberkorraldused ees sotsiaalministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), maaeluministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja rahandusministeeriumi.

MKM-i asemele tuleb majandus- ja IT-ministeerium ning sinna liiguvad struktuuriüksused sotsiaalministeeriumist.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa rääkis ERR-ile, et üle lähevad töösuhete, tööturu ja töökeskkonnaga seotud valdkonnad, kuid täpsemad üksused on täpsustamisel, sest muudatusi alles planeeritakse.

"Praegu oleme töötanud sellise rütmiga, et muudatused toimuksid pigem varem, et asjad ei jääks pikalt venima ja inimestel oleks selgus, kus ja kuidas nad tööle hakkavad," lausus ta.

Kantslerite töörühma, kes ajakava hoiab, veab riigisekretär, kuid Mändmaa sõnul tahaks sotsiaalministeerium saada vastavad õigusaktid valmis aprilli lõpuks, et need maikuuks valitsusse jõuaks ja nende põhjal saaks siis otsuse langetada.

Muudatused saavad tehtud võib-olla isegi esimese poolaastaga, aga palju sõltub kantsleri sõnul sellest, milline on ministeeriumide ülevaade oma struktuuriüksuste liigutamisega seotud tegevustest.

"Sotsiaalministeeriumi puhul räägime me suhteliselt väikse ja kompaktse osa üleliikumisest. Põhimuudatused puudutavad majandusministeeriumi, rahandusministeeriumist lähevad olulised valdkonnad uude regionaalministeeriumisse ja väga palju sõltub just nende ministeeriumide töökaardistustest," lausus Mändmaa.

Ta lisas, et kuna tegu ei ole niisama tehtavate struktuurimuudatustega, vaid eesmärk on tõsisemalt kliimamõjudega tegelda ning regionaalarengut toetada, siis võtku need muudatused aega pool aastat või kauem, aga need on aluseks, et üldse valitsuse pikaajalisi poliitikaid ellu viia.

"On hädavajalik, et nende teemadega tõsiselt tegelda ja et ka ametnikud teaksid, et seda on tarvis," ütles sotsiaalministeeriumi kantsler.

Ohuks on töötajate lahkumine ja vaidlustesse takerdumine

Muudatustega seotud riskid on Mändmaa sõnul seotud töötajaskonnaga – teatud teemadega töötama harjunud ekspertidel tuleb kohaneda ja võib-olla uusi valdkondi juurde võtta. Seega tekib risk, et protsessi käigus jäädakse ilma headest valdkonna ekspertidest. Lisaks võivad mõned muutused jääda liiga pikaks ajaks kestma ja see tekitab ohu, et tööga peale hakkamise asemel takerdutakse vaidlustesse ja aruteludesse, kuidas seda teha.

"Aga loodan, kuna need sihid ei ole midagi enneolematut ja uut ja need on väga vajalikud meie riigi tuleviku arenguks, siis inimesed tulevad kaasa ja ka eksperdid, keda muutused puudutavad, valivad selle tee, et saavad kaasa rääkida, ära teha ja tugevama hääle anda oma teemadele, näiteks kolleegid keskkonnaministeeriumist," lisas Mändmaa.

MKM-i kantsler Ahti Kuningas ütles, et majandusministeeriumis peaks suuremad muutused saama tehtud juulikuuks.

"Arvan, et mingeid asju saab kiiresti liigutada – inimesi, eriti põhitegevusega seotuid. Aga näiteks IT osas, mis on keerulisem, võtab kindlasti üleminekuprotsess kauem aega. MKM käib 30 asjaga kohtus, seal pole ka mõtet inimesi poolitama hakata, kohtuasjade lõpuni teostame teenust, üleminek toimub tükkhaaval," selgitas ta.

Kuningas märkis, et hoiab kõike ka ülemineku vältel käigus ja eelistab, et üle läheksid tervikplokid, vältimaks vaakumperioodi teket. Milleks ümberkorraldused vajalikud on, tuleb kantsleri sõnul küsida poliitikute käest.

"Nad on välja öelnud, et [muudatuste põhjuseks on vajadus] kliima ja roheteemad fookusesse tõsta," sõnas ta.

Kuningas ei osanud öelda, kas ühinemisel miski ka kannatab. "Seda näitab aeg. Mina annan endast kõik, et see üleminek oleks selge ja sujuv," lausus kantsler.

Keskkonnaministeeriumi baasil luuakse lähitulevikus kliima- ja elukeskkonnaministeerium. Sellega liituvad ka majandusministeeriumi struktuuriüksused. Kuna valitsus on ühe suure eesmärgina kokku leppinud rohereformi, siis muudatus peaks keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Mündi sõnul parandama koostööd valdkondade vahel.

"Rohereform ei ole ainult ühe valdkonna, vaid kogu majanduse teema. Mida paremini teevad eri valdkonnad koostööd, on sünergia, seda edukamad me oleme. Eesmärk ongi parandada ja tõhustada valdkondade vahelist koostööd rohereformi elluviimiseks," selgitas Münt.

Sisulisi muudatusi näeb aasta teises pooles

Ühinemise ajaraam sõltub tema sõnul valitsuse seadusemuudatustest, sest need loovad võimaluse ühtne ministeerium luua. Samas lõppeb Mündi ametiaeg juba 20. juunil ja ta märkis, et edasine ehk see, kas ta ametis jätkab, ei ole tema otsustada.

Sisulised muudatused toimuvad Mündi sõnul alles aasta teises pooles. Ühinemisprotsessi juhib riigikantselei.

"Täna on meil üks minister ja kaks ministeeriumi. Tõsi, keskkonnaministeerium täies mahus ning MKM-ist transport ja energeetika. Pärast seadusemuudatust hakkab loodud uus ministeerium sisuliselt tööle, enne toimuvad ainult ettevalmistused," tõdes ta.

Ehkki ühinemine võtab aega, ei tähenda see Mündi sõnul, et osa ministeeriumide tegevusi ümberkorralduste ajal toppama jääks.

"Meie teeme enda poolt küll kõik, et need tegevused ei veniks ja sisulised eesmärgid saaks täidetud. Eks loomulikult loob selline administratiivne reform oma takistusi, ei ole alati nii lihtne sisuliste teemadega tegelda, aga minu sõnum majale on olnud, et sisulised eesmärgid saaks täidetud ja püüame kaks ühes saavutada, nii administratiivset kui sisulist reformi ellu viia," rääkis kantsler.

Ta lisas, et loomulikult on see raske ja mõjutab töötajaid, mistõttu tuleb neid pidevalt eesmärkide täitmiseks motiveerida. Mündi kinnitusel ei ole ministeeriumi töötajatel praegu tuleviku osas teadmatust – kantsler saadab pidevalt infokirju ja korraldab koosolekuid, et selgitada, mis saama hakkab.

"Keskkonnaministeeriumis on info kõigile teada, julgen väita, et ei tohiks olla infosulgu," sõnas ta.

Kui Münt ei olnud enda jätkamises pärast ametiaja lõppu kindel, siis Ahti Kuninga sõnul on talle kinnitatud, et uues majandus- ja IT-ministeeriumis jätkab kantslerina tema. Uue ministriga on Kuningas esimese kohtumise juba teinud ning teisipäeval hakatakse valdkonda üle vaatama.

Maarjo Mändmaa ütles, et see, kas ta ka muudatuste järel kantslerina jätkab, sõltub sotsiaalministeeriumi juhtivate ministrite arvamusest ja sellest, kuidas koostöö läheb, kuid ta ise soovib küll panustada ja selle nimel töötada, et neid poliitikaid ellu viia. 

Ministeeriumide ümberkorraldused tehakse mitmes etapis: kõigepealt määratakse ministrite vastutusvaldkonnad, seejärel tuleb muuta seadusi ja viimase sammuna kolivad struktuuriüksused selle ministeeriumi juurde, millega nad liidetakse.