"Tuleks paremini ette planeerida ja ajastada mitte selliselt, et kui tekib riigikassal kiire vajadus, siis minnakse finantsturgudele. Tegelikult tuleks ajastada emissioone selliselt, et milline hetk on kõige soodsam. Ma kardan, et meil ei ole sellist planeerimist. Meil tekib vajadus, likviidsusreservi jääk jõuab miinimumvaru lähedale ja siis tullakse emissioonidega välja," rääkis Sõerd.

Rahandusministeeriumi majandusprognoosi järgi kavatseb riik tänavu võtta laenu 1,36 miljardi euro eest, seejuures peab arvestama kolme-neljaprotsendise intressiga.

"Planeerimisega, ajastamisega on võimalik seda asja parandada. Aga muidugi loota, et olukord väga palju paremaks muutub kui eelmise aasta oktoobris – väga ei usu. Euroopa keskpanga rahapoliitika intressid mõjutavad ka riigivõlakirjade intressitasemeid. Meil on lisaks veel ka muud riskid, naabriks on hullunud terroririik. Kõik need geopoliitilised riskid ka tulevad arvesse," ütles Sõerd.

Leedu intressid on Eestist veidi madalamad. "Võib-olla ongi ajastatud natuke turgudel emissioonide korraldamise aega," sõnas Sõerd.

Eesti ei ühinenud taastekava ühislaenuga, mille intressimäärad on praeguste tingimustega võrreldes soodsamaks kujunenud. "Kuna see on Euroopa Komisjoni poolt korraldatud ühislaen, kindlasti on seal tingimused stabiilsemad. See on täiesti selge. Tookord kui taastekava taotlused ja arutelud olid, siis Eesti loobus laenuvõimalusest, kuna tookord olid riigi võetava laenu tingimused palju paremad," rääkis Sõerd.

Sõerd märkis, et taastekava laenuraha saab siiski kasutada väga kindlates kokkulepitud valdkondades. "Ma kahtlen, kas see võimalus asendaks juba tänaseks regulaarseks muutunud võlakirjapakkumisi," sõnas ta.

Tänavu esimeste kuude jooksul on riigi rahavood olnud planeeritust positiivsemad, kuid Sõerdi sõnul ei tasu lasta esimesest kahest kuust end eksitada ja loota paranenud olukorra peale.

"Rahandusministeerium on oma prognoosid ikkagi teinud teadaolevatele andmetele. On arvestatud, et suur majanduse nominaalkasv, millest sõltub maksutulude laekumine, aeglustub, nagu inflatsioon hakkab aeglustuma. Kulude poole pealt eelmine aasta jäi kasutamata lisaeelarve kulusid – need on liikunud sellesse aastasse. Kindlasti on riigihankeid, mis on jäänud venima, kuna kõik kallines. Kasvõi kaitsevaldkonna hanked on liikunud sellesse aastasse. Mina ei seaks rahandusministeeriumi prognoosi kahtluse alla," rääkis Sõerd.