Infortaril on kolm põhilist tegevussuunda – merelaevandus, kus omab 41-protsendilist osalust Tallinkis, energeetika, kus ettevõttele kuulub Eesti Gaas ning samuti tegutseb Infortar kinnisvaraturul. 

"Kuna praegusel momendil on energeetika väga populaarne, siis oleme kõige rohkem pööranud tähelepanu Eesti Gaasile, oma energeetikaärile," rääkis Hanschmidt. 

Eesti Gaas tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes ning sellest aastast ka Poolas. "Soomes oli turuosa esimeses kvartalis 30 protsenti, tulevikus saab olema 40 protsenti. Me oleme üks väheseid energiaettevõtteid, kes varem tõi gaasi läbi torude Venemaalt ja nüüd toob laevadega sisse. Sel aastal 10 teravatti. Kui me Eesti Gaasi kunagi 2015. aastal ostsime, siis Eesti Gaas müüs kolm teravatti. 70 protsenti ärist on meil väljaspool Eestit," rääkis ta.

Möödunud nädalal teatas Infortar, et ostab Latvijas Gāze tütarfirma Gaso, millele kuulub Läti maagaasi jaotusvõrk. Latvijas Gāze pidi ettevõtte müüma, kuna selle omanikeringi kuulub praegu ka Gazprom ning uue seaduse järgi ei tohi ettevõtte aktsionärid olla Venemaalt. 

Hanschmidt märkis, et Eestis kuulub Eesti Gaasile 1500 kilomeetrit gaasitorusid ning kuuldes Läti ettevõtte müügist, avanes võimalus saada juurde 5300 kilomeetrit gaasivõrku ja ligikaudu 400 000 klienti. "Eestis on meil 40 000 klienti. See on jälle meil käik, kuidas saame rahvusvaheliselt energiainfrastruktuuri osas laieneda," rääkis ta. 

Kuna Gaso on Läti riigi jaoks strateegilise tähtsusega ettevõte, peab selle müümiseks Eesti firmale andma loa ka Läti valitsus. Seda otsust vajab Infortar enne börsile minemist.

"Loodame, et lähikuudel otsustatakse ära. Me ei saa börsile minna teadmata, kas me oleme Gaso saanud või ei. Et see börsile minek sõltub ka väga palju sellest, millal see otsus tehakse," sõnas Hanschmidt.

Börsile minek toetab laienemist energia- ja kinnisvaravaldkonnas

Märtsi keskel avaldas Infortar plaani minna börsile ning nagu juba enne Gaso ostmist, kinnitas Hanschmidt, et ettevõtte börsiplaan jääb selle aasta sisse ja uue ettevõtte lisandumine seda ei muuda. "Me peame kõigepealt prospekti valmis saama, see töö käib. Aga kuna ootamatult tekkis võimalus Gaso osta, siis ei saanud neid asju edasi lükata, ei ühte ega teist," ütles ta.

Hanschmidti sõnul on Infortari eesmärk suurendada turuosa energeetikavaldkonnas praegustel turgudel ning samuti laieneda kinnisvarasektoris. "Kuna lihtsalt aeg on niisugune põnev, kus on erinevad võimalused."

Mitmekesine portfell aitab Hanschmidti sõnul Infortari ka kriiside vastu kindlustada. "Kui sa oled ainult ühes valdkonnas – näiteks võtame merelaevanduse – me ei näinud kunagi ette, et võib tulla selline pandeemia ja valitsuse otsused, millega turistid enam Eestisse tulla ei tohi ega eestlased välja minna, ja laevad pannakse seisma. Tänu sellele, et meil oli kõrval energeetikaäri ja kinnisvara, elasime selle oluliselt paremini üle," rääkis ta.

Eesti Gaas lõpetas Venemaalt gaasi ostmise mullu aprillis. "Pidime hakkama üle maailma otsima, kust ja kuidas me saaksime gaasi sisse tuua. Ainukene sadam oli tol ajal Klaipeda, kust ei mahtunud ka kõik läbi. Me tegelikult hakkasime oma tarneahelaid ümber korraldama sõja tõttu. Aga mitte ainult energia tarneahelad ei korraldatud ümber, vaid ka kõikide muude materjalide ja tooraine tarneahelaid."

Need, kes suutsid seda kiiremini teha, olid edukamad, märkis Hanschmidt. "Ja meie suutsime suhteliselt kiiresti, kuna oleme eraettevõte. Omanikud on juhtimise juures, me tegime hästi kiiresti otsuseid. See on tegelikult uskumatu, et kui aastakümneid saime kogu aeg torugaasi, siis järsku hakkasime laevadega tooma Ameerika Ühendriikidest, Norrast, erinevatest kohtadest LNG-d," kirjeldas ta.

Hanschmidt tõdes, et samal ajal läksid paljud suured samas valdkonnas tegutsenud ettevõtted pankrotti või said valitsustelt suures mahus laenu ja tuge. Eestis seda aga vaja ei olnud. "Me suutsime need riskid ise ära majandada. Aga need hinnad läksid kohutavalt suureks. Üks laevatäis maksis juba 330 miljonit. Need olid meeletud rahad, mis käibesse läksid."

"See andis meile päris palju võimalusi. Mina arvan, et meil on võimalus muutuda veel rohkem rahvusvahelisemaks. Loodame, et saame minna ka Saksamaa turule ja saame ka minna järgmistele turgudele, enne kui kõik läheb staatilisse olekusse tagasi, enne kui kõik tarneahelad on valmis ehitatud. Praegu on meil Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes piisavalt terminale olemas, et gaasi sisse tuua. Kesk-Euroopas veel ei ole. Seal on veel võimalusi seda turgu haarata, kuna ei ole lihtsalt neid ühendusi, et piisavalt gaasi tuua," rääkis Hanschmidt. 

Ainuüksi Poola turg on neli korda suurem kui Eesti, Läti, Leedu ja Soome turg. "See annab meile suure potentsiaali seal areneda. Aga muidugi, eks me peame oskuslikult käituma ja kliente leidma ja kliendid peavad meiega rahul olema," ütles Hanschmidt.

See, kas Infortar plaanib enne börsile minekut veel laieneda, sõltub turu pakutavatest võimalustest. "Kui võimalus tekib, siis me analüüsime ja vaatame, kas me seda kasutame või mitte. Meil on eesmärk ikkagi äri kasvatada," ütles Hanschmidt. "Esiteks, me tahame oma äri laiendada. Teiseks, me tunneme, et kui me muutume rahvusvaheliseks, siis on meil oluliselt kasulikum olla börsiettevõte."