Kiire intressimäärade tõus mõjus ka Eesti Pangale, tõdes asepresident Ülo Kaasik.

"Möödunud aasta tõesti oli kord saja aasta jooksul juhtuv sündmus, kus nii võlakirja- kui ka aktsiainvestorid peavad nii suure kahju sisse võtma," ütles Kaasik ERR-ile.

Kuid just selleks on Eesti Pangal kolm kaitsevalli, kirjeldas Kaasik. Esimene on varasemate aastate realiseerimata tulu, teine varem teenitud kasumist kõrvale pandud riskieraldised ning kolmas omakapital.

"Sisuliselt, mida me see aasta tegime, oli, et me kasutasime seda esimest ja teist kaitsevalli. Tegelikult selle omakapitali kallale ei olnud veel vaja minna. Me kasutasime Eesti Panga varasematel headel aegadel kõrvale pandud puhvreid, mis olid mõeldud selleks, et juhul, kui halvad ajad tulevad, oleks võimalik kahjumit katta."

Varust kulus 100 miljonit eurot, kuid seda on järel veel üle 500 miljoni euro ehk nii saaks jätkata mitu aastat. Tänavu prognoosib Kaasik siiski taas kasumit. Kuid keskpanga eesmärk on rahapoliitika abil hoida hinnatõus vaos, mitte kasumit teenida. Kasum pannakse kas varuks või eraldatakse riigile.

Mullu laekus nii riigile 0,9 miljonit eurot, kokku on Eesti Pank 1992. aastast kasumist riigile eraldanud 177 miljonit eurot. Ehk kuigi seda tulu tänavu riigile ei laekunud, on üldiselt see summa riigieelarvest nii väike osa, et Eesti Panga investeeringute kahjum riigi rahandust ei mõjuta.

"Eesti Panga kasum kantakse üldse stabiliseerimisreservi ehk see on kasumieraldis, mis riigile tuleb. Ta jääb reservidesse," selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe.

Stabiliseerimisreservi suurus oli aasta lõpus 423 miljonit eurot. Reservi kasutatakse riigikogu otsuse alusel vaid erandjuhtudel. Näiteks andis riigikogu reservi kasutamiseks loa aastal 2009 majanduskriisi mõjude ning aastatel 2020 ja 2021 pandeemia mõjude leevendamiseks.