Omanimelise jaeketi omanik Oleg Gross ütles, et kui eelmisel aastal algas Ukraina sõda, kadusid poeriiulitelt Vene kaubad. Kuid osa tarbijaid on harjunud slaavi päritolu kaupu ostma ja nõudlus Ukrtaina toode järele kasvas.

"Hakkas iseenesest tarbimisvajadus suurenema ja samas me ka teadlikult tõstsime Ukraina kaupade osakaalu, et neid ka majanduslikult aidata. Ja ma arvan, et tänase päevaga on Ukraina kaup umbes viiekordselt kasvanud. Konservid, küpsised, kompvekid, aga lisandunud on viimasel ajal kanamuna," lausus ta.

Kogumüügist selle riigi kaupade sortiment märkimisväärset osa ei moodusta, ütles Gross.

Maxima teatas, et nende ketis pole Ukraina toodete osakaal suurenenud, sest osa suurtootjaid on seal sõja tõttu hävinenud. Sama seis on Selveris.

"Müüsime eelmisel aastal umbes 300 Ukraina päritolu toodet ja umbes samas erinevas nimetuses artiklites jätkame ka käesoleval aastal. Olulist tootearvu muutust ei ole toimunud. Täna moodustab Selveri sortimendist veidi alla poole protsendi Ukraina päritolu toodete käive ja see püsis sellel tasemel ka eelmisel aastal," lausus Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.

Ukraina on suuruselt Eesti 26. ekspordipartner. Nii eelmise aasta viimases kvartalis kui ka selle aasta esimeses toodi Ukrainast Eestisse enam puittooteid, seejärel põllumajandussaaduseid ja toidukaupa, sealhulgas alkoholi.

"Ega eriti ei ole muutunud see osatähtsus. Ukraina puhul võib öelda, et see moodustab meil ekspordi-impordi mahtudest alla poole protsendi. Me räägime umbes 100-miljonilisest kaubakäibest mõlemas suunas," ütles Eesti Panga välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel.

Sõja tõttu on aga Ukrainal kolmandate riikide hulgas eristaatus.

"Eelmisel kevadel sõlmiti Euroopa Liidus täielik vabakaubanduse režiim, mis kehtib umbes aasta ehk käesoleva aasta suveni," lausus Luikmel.

See režiim on osas Euroopa Liidu riikides tekitanud probleemi seoses Ukraina viljaekspordiga, kuid Eestis mitte, ütles Luikmel.