Keskuse vajadus tekkis kohe, kui esimesed põgenikud Pärnusse jõudsid. Eestis töötas palju ukrainlasi, valdavalt mehi, ja kui Venemaa Ukrainale täies mahus kallale tungis, soovisid mehed oma pered Eestisse tuua.

Siis aga otsustati tööjõuvahendusfirmas Hansavest, et pered on õigem Eestisse tuua organiseeritult. See ettevõte toetas päevakeskust pikka aega. Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudis töötanud Agnes Sirg asus kohe keskust rajama.

"Kõigepealt evakuatsioon ja siis, kui naised olid juba siin, vaikselt hakkasime mõtlema, mis edasi saab. Üks vabatahtlik pakkus meile ruume, alustasimegi toaga. Eelmise aasta märtsi keskel olid meil juba ruumid olemas, kus naised toimetasid, lapsed toimetasid. Keskmiselt on meil 18 kuni 20 last päevas," rääkis Ukraina sõjapõgenike psühhosotsiaalse kriisiabi fondi tegevjuht Agnes Sirg.

Pool aastat toetasid ettevõtmist erafirmad, siis pani sotsiaalministeerium õla alla. Lapsevanemad saavad psühhosotsiaalset kriisituge.

"Mina viin läbi emadele toetusgruppi. Igas kuus vähemalt kahel nädalal me kohtume emadega, toetame emasid, et emad saaksid toetada oma lapsi. Siin ju praegu on emad oma väikeste lastega päris üksi. Nad vajavad omavahelist suhtlust, nad vajavad toetust," selgitas psühhosotsiaalse kriisitoe andja Kai Kunimägi.

Euroopa Sotsiaalfondi toel on linnavalitsuses tööl tugiisikud ja juhtumikorraldajad. Neile saab oma mure ära rääkida.

"Eks Pärnu linna eripärast tulenevalt on üürikorterite turg, mis suvel suvituskorteritena kasutusele lähevad – praegu on ukrainlased sinna majutunud ja reeglina 31. maiga need lepingud lõpevad ja see elusasememure on kõige suurem," ütles Ukraina sõjapõgenike koordinaator Marko Truu.

Ukraina emad on väga rahul, et lastel on võimalus päevakeskuses käia.

"Lapsed olid siia jõudes tugevas stressis. Nad olid ju siin üksi, ei olnud sõpru ega tuttavaid. Aga kui nad hakkasid käima siin toas, muutus kohe nende käitumine, tagasi tuli nende rõõm ja lapselik meeleolu. Oleme väga tänulikud. Muidugi tahaksime kuidagi tänada ja millegagi kasulikud olla Eestile. Kui selline võimalus tuleks, oleksime väga rõõmsad," rääkis Marina.