Inspektsioon tahab ministeeriumidelt ja teistelt avaliku sektori asutustelt teada, kas nad salvestavad asutuse infotelefonile või mõnele muule telefonile saabunud kõnesid ja kui nii, siis mis põhjusel ja millistel õiguslikel alustel.

Teatud õiguslike aluste puhul tahab AKI kirjasaajailt ka analüüsi, mis näitaks, kuidas avaliku sektori asutuse huvi on tasakaalus helistaja eraelu puutumatusega.

"Kui telefonikõnede salvestamine ei ole seadusest tulenev kohustus, siis milliseid alternatiivseid meetmeid olete kaalunud samade eesmärkide saavutamiseks?" uurib AKI ametiasutustelt.

Samuti ootab inspektsioon infot selle kohta, kuidas helistajaid kõne salvestamiseks teavitatakse, kui kaua salvestisi säilitatakse ja mille järgi on tähtajad paika pandud.

Lisaks puudutavad AKI küsimused ka seda, kuidas telefonikõnede salvestused pärast säilitustähtaega kustutatakse, kes neid salvestisi töötleb ja kuidas neile ligi pääseb.

"Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatele riikidele? Kui jah, siis millised on asjakohased kaitsemeetmed?" uurib inspektsioon.

AKI põhjendab seiret vajadusega leida üles kitsaskohad, mis kaasnevad avaliku sektori asutuste poole telefonitsi pöördujate andmete töötlemisega. Vajadusel koostab inspektsioon teenusepakkujatele selle kohta konkreetsed soovitused.

"Telefonikõnede salvestamine on isikuandmete töötlemine, millel peab olema õiguslik alus," tõdeb AKI ja juhib tähelepanu sellele, et salvestamise põhjuseks ei saa olla õigustatud huvi, kui isikuandmeid töötleb avaliku sektori asutus oma ülesannete täitmisel.

Seire tulemusel koostab andmekaitse inspektsioon hinnangu, kas andmete kogumine ja töötlemine vastab kõigile nõuetele.

Asutused peavad telefonikõnede salvestamise kohta inspektsioonile vastuse saatma 5. maiks.