Eelmisel sügisel koostatud prognoosiga võrreldes on halvenenud nii Eesti majanduse kui ka riigirahanduse väljavaade. Eelarvenõukogu hinnangul on majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus endiselt väga suur, mistõttu võivad prognoosivead osutuda tavapärasest suuremaks.

Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi moodustab Eesti valitsussektori eelarvepuudujääk nii sel kui ka järgmistel aastatel vähemalt neli protsenti SKPst, mis on varasemate hinnangutega võrreldes selgelt suurem.

Kuna Eesti riigivõlg on prognoosi järgi kiiresti kasvamas, peab nõukogu puudujäägi vähendamist põhjendatuks ning kuna tulevast aastast jõustuvad uuesti ka pandeemia alguses peatatud eelarvereegli, soovitab nõukogu soovitab valitsusele seada 2024. aastaks eesmärgi, et eelarvepuudujääk ei ületaks kolme protsenti SKP-st.

See tähendaks, et tuleva aasta eelarvepositsiooni oleks vaja parandada ligikaudu poole miljardi euro võrra ehk eelarvepuudujääk ei tohiks ületada 1,2 miljardit eurot.

Eelarvepuudujäägi vähendamiseks kavandatavaid samme koos nende hinnangulise eelarvemõjuga võiks valitsus nõukogu hinnangul kirjeldada juba aprilli lõpuks valmivas stabiilsusprogrammis, kui kavandatavad maksumuudatused ja kuluotsused on selleks ajaks piisava detailsusega teada.

Eelarvenõukogu on Eesti Panga seaduse alusel moodustatud nõukogu, mis peab põhikirja kohaselt andma hinnangu riigi makromajandus- ja rahandusprognooside, samuti eelarvestrateegia ning valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta.