Eesti riigivõlg püsis Euroopa madalaim, kuid kasvas kõige kiiremini
Möödunud aasta lõpus püsis Eesti riigivõla tase endiselt Euroopa Liidu madalaim, moodustades 18,4 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP). 2022. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas see aga teistest EL-i riikidest kiiremini.
Euroala keskmine riigivõla suhe SKP-sse oli neljandas kvartalis 91,6 protsenti, kvartal varem oli see 93 protsenti. Euroopa keskmine langes 85,1 protsendilt 84 protsendile. Mõlema langus tuleneb Eurostati teatel riikide SKP kasvust.
Kõige kõrgem oli riigivõlg neljandas kvartalis 171 protsendiga Kreekas, 144,4 protsendiga Itaalias ja 113,9 protsendiga Portugalis.
Madalaim riigivõla suhe SKP-sse oli 18,4 protsendiga Eestis, millele järgnes 22,9 protsendiga Bulgaaria ja 24,6 protsendiga Luksemburg.
Kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas riigivõla suhe SKP-sse seitsmes liikmesriigis. Suurim kasv oli 2,5 protsendipunktiga Eestis. Hollandis kasvas see 2 protsendipunkti ning Leedus ja Soomes 1,1 protsendipunkti.
Suurim langus oli kolmanda kvartaliga võrreldes 5,9-protsendipunktiline vähenemine Portugalis ning 4,8 Küprosel ja 4,5 Kreekas.
2021. aasta lõpuga võrreldes kasvas riigivõla suhe SKP-sse enim ehk 2,1 protsendipunkti Tšehhis, 0,8 Eestis, 0,4 Soomes ja 0,1 Luksemburgis. Teistes Euroopa Liidu riikides näitaja vähenes.
Toimetaja: Barbara Oja