Õigupoolest on Wittensteini tegevusmuuseum külastajaid võõrustanud juba mõnda aega. Laupäeval jõuti keskuse ametliku avamiseni, kus tänati koostööpartnereid ja kõik museaalid ning selgitavad tekstid leidsid oma koha. Tegemist on Järvamaa muuseumi, ajakeskuse Wittenstein ja kultuuriministeeriumi koostöös sündinud muuseumikeskusega, mille eesmärk on anda maakonnamuuseumile uus hingamine. 

"Wittensteinile kuuluvad kaks ajaloolist hoonet – Tallinna tänav 9 ja 11 – õnnestus renoveerida 19. sajandi tegevusi, väikelinna elu-olu tutvustavaks püsinäituseks-muuseumiks," ütles ajakeskuse teadusjuht Ründo Mülts.

Kuigi uus muuseumikeskus ei kanna enam Järvamaa muuseumi nime, eksponeeritakse sealseid kogusid nüüd viisil, mis võiksid kõnetada ka kaugemalt Paidesse tulnud inimesi. 

"Ja mis on meie kõige suurem väärtus – ikkagi meie vanalinn. Ja me näitame selles muuseumimajas neid huvitavaid elukutseid, millega tegeldi siis, kui see vana linn oli oma hiilgeajal. Kui siin tegutsesid apteegid, pagarid, erinevad meistrikojad ja kui elu käis ümber kiriku ja vallitorni," lausus Mülts.

"Meil on Eesti kõige vanem säilinud apteegikollektsioon, meil on esimene Eestimaal tehtud fotojäädvustus. Eriti hea meel on mul muuseumi aaretekambri, hõbedakambri üle, muuseumis on ka meistrid, meil on hõbedameister, kes ongi korraldamas vanade ehete eeskujul uute ja kaasaegsete tegemist. Nii et muuseum on koht, kus toimub mitte ainult teadmiste jagamine, vaid ka elukestev õpe ja pärandi väärtustamine," lisas ta.

Ühest mehest tuleb selles loos eraldi rääkida. Sisearhitekt Annes Arro leidis võimaluse kahe maja ühendamiseks ja väljapaneku üles seadmiseks viisil, et see mõjuks ainulaadse muuseumikeskusena.

"Ei tahtnud ju teha sellist traditsioonilist muuseumi, kus kõik asjad on lihtsalt vitriinis klaasi taga. Muuseumi idee oli, et põnevamalt panna ekspositsioonid välja, et inimesed osaleksid, saaksid puutuda, kuskil midagi selga panna, midagi teha," ütles Arro.