Afganistan on taas muutunud terroristide tugipunktiks

Afganistan on muutunud terrorirühmituse Islamiriigi ehk ISISe koordineerimiskeskuseks, selgub viimasest USA luureandmete lekkest. Leke viitab vajadusele suhelda ametlikult Afganistani juhtiva Talibaniga, keda praegu ei tunnusta ametliku valitsusena ükski lääneriik.
Afganistan on muutunud terrorirühmituse Islamiriigi ehk ISISe koordineerimiskeskuseks, selgub viimasest USA luureandmete lekkest. Selline info viitab vajadusele leida peagi võimalus suhelda ametlikult Afganistani juhtiva Talibaniga, keda praegu ei tunnusta ametliku valitsusena ükski lääneriik.
USA luure on tuvastanud, et terrorirühmitus ISIS ehk islamiriik plaanib rünnakuid saatkondade, kirikute ja ärikeskuste vastu ning kavandas midagi ka jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal Kataris. Katari turniiril käis kohal rohkem kui kaks miljonit inimest.
Pentagoni ametnikud olid detsembris teadlikud üheksast ISISe liidrite valmistatud rünnakuplaanist, selle aasta veebruariks lisandus veel kuus rünnakuplaani. USA kaitseministeeriumi allasutuste hinnangul on ISIS välja töötanud kuluefektiivse mudeli, mille alusel toetutakse ressurssidele väljaspool Afganistani ning vahendusvõrgustikele.
Ajaleht Washington Post vahendab luurehinnangut, et selline mudel pakub ISISele tõenäoliselt võimaluse vältida rünnaku korraldamise takistusi, milleks on näiteks kompetentsed julgeolekuteenistused. Ajaleht tsiteerib ka üht Pentagoni allikat, kes toob esile kummalise paradoksi – nimelt on Afganistanis võimulolev Taliban ISISe ja tema sõsarorganisatsiooni ISIS-K-ga (ehk Islamiriik Khorosani provintsis) sõjajalal ning korraldab pidevalt reide terroristide peidupaikadele.
Seega on Talibanil, kelle eest 2021. aastal ameeriklased riigist põgenesid, nüüd ameeriklastega sama eesmärk ehk võita terroriste. Seda, et ISIS on Afganistanis pead tõstmas, ütles märtsis USA esindajatekoja relvakomitee istungil kindral Michael Kurilla. Tema hinnangul on ISIS võimeline korraldama rünnakuid väljaspool Afganistani poole aasta pärast.
Rahvusvaheline üldsus ei tunnusta Talibani Afganistani valitsejana, kuid kui terroriorganisatsioon peaks taas jõulisemalt esile tõusma, ning Iraagi ja Süüria kogemus aastast 2013 näitas, et ISIS seda ka suudab, siis pole välistatud, et üks hetk on vaja Talibaniga ametlikud suhted sõlmida. Neid pole loodud, sest lääneriikidele ei meeldi naiste õiguste mahasurumine või karm islamikorra järgimine.
Praegu on mitmel riigil Afganistani erisaadik, kelle kaudu Talibaniga siiski suheldakse. Eelmisel nädalal teatas aga ÜRO, et peasekretär Antonio Guterres korraldab mai alguses Dohas nendesamade erisaadikute kogunemise, mille eesmärk on leida viise, kuidas selle riigiga tulevikus suhtlema peaks. Guterrese esindaja sõnul ei ole kogunemise eesmärk kindlasti Talibani tunnustamine, vaid arutelu väljakutse üle.
Detsembris otsustas ÜRO üldassamblee teist korda edasi lükata Talibani valitsuse tunnustamise, mis tähendab, et Taliban ei saa endiselt saata New Yorki maailmaorganisatsiooni juurde suursaadikut. Seega võib mittetunnustamispoliitika minna prügikasti, kui selgub, et vajadus koos terrorismi vastu võidelda on suurem.
Toimetaja: Allan Aksiim