Liblikamajja, või vähemalt sinna ruumi, kus liblikad ringi lendavad, pole mõtet minna neil, kellele tiivulised ei meeldi või kes neid koguni kardab. Nimelt pole sugugi haruldane, kui mõni neist külastaja näol maandub. Nad ei hammusta, seega põhjust karta pole. Kes on liblikamajas juba käinud, see astub aeg-ajalt uuesti läbi.

"Lastega on siin väga meeldiv käia, näed natuke loodust. Ma ise mingi liblikaekspert ei ole, naine teab neist natuke rohkem," rääkis külastaja Johannes, kes satub liblikamajja kaks-kolm korda aastas. "Meie suvekodu on lähedal, ja selle tõttu siin on meeldiv käia."

Liblikamajas on nüüd ka arvestataval hulgal linde. Kõigepealt toodi liblikamajja papagoisid ja lembelinde, kui need kellelgi koju ära ei mahtunud. Nüüd on pererahvas neid ka ise juurde soetanud. Nii on külastajatel valida, kas vaadata liblikaid või linde. Tegelikult on valikut veel, sest loomi on ka.

"Kellele liblikad ei meeldi, nendele meeldivad linnud. Ja on lapsi, kes tahavad hoopis karvaseid kaisutada. Nii et väga erinevaid inimesi on. Aga mida ma olen tähele pannud: tihtipeale on liblikatega nii, et poisid tahavad rohkem liblikaid vaadata, poistele meeldivad. Millegipärast on nii," ütles liblikamaja perenaine Antitea Lutsar.

Juba kuuendat aastat tegutsev liblikamaja pole inimestele enam ammu tundmatu koht. Näitena toob perenaine, et eelmistel talupäevadel käis siit kahe päevaga läbi üle 2000 inimese.

Keskmiselt elavad liblikad kaks-kolm nädalat. Liblikanukke tellitakse Londonist.