Stockholm Exergist tuleb Stockholmi linna soojus, aga siin pingutatakse ka selle nimel, et atmosfäärist kokku koguda süsinikdioksiid.

Biokütuse põletamisel tekkiv CO2 kogutakse esialgu selles katseseades kokku kaaliumkarbonaadi ehk potase abil. Sellist tehnoloogiat on seni laialdaselt kasutatud gaasi või ammoniaagi tootmisel.

"Mida me siin teeme, on sellise tehnoloogia rakendamine soojuselektrijaamas ja seda teeme me esimestena maailmas. Meie eesmärk on jõuda negatiivsete heitmeteni. See katseseade on selleks, et protsessi kontrollida ja parandada ja et leida, kuidas see parimal moel kohandada olemasoleva tööstusliku protsessiga ja ühendada see võimalikult tõhusalt soojuselektrijaamaga," sõnas Stockholm Exergi teadus- ja arendusjuht Fabian Levihn.

Kui puud on süsinikdioksiidi eelnevalt atmosfäärist kokku kogunud, siis tähendab see negatiivseid heitmeid. Pärisseade tuleb oluliselt suurem ja suudab aastas koguda ning pinnasesse viia 800 000 tonni CO2 heitmeid, mis on rohkem kui näiteks Stockholmi aastane autotranspordi saaste. Globaalseks mõjuks läheb vaja rohkem.

"ÜRO rahvusvaheline kliimapaneel on oma viimases raportis analüüsinud mitmeid stsenaariume ja selle järgi on meil ilmselt vaja vähemalt 600 üksust nagu see, mida me siia Stockholmi plaanime täies mahus. See, mis mu selja taga on, oleks siis üheksa meetri laiune ja 90 meetri kõrgune. Ma arvan, et seda on täiesti võimalik teha, aga sellega on vaja alustada kohe ja tempot tuleb tõsta," ütles Levihn. 

Samas tuleb biokütuste puhul arvestada ka nende kogumise laiemat keskkonnamõju. Huvi negatiivsete heitmete vastu näib aga olevat suur, sest esimesed ostukavatsused on juba allkirjastatud.