Paar aastat tagasi rajas Tallinn pilootprojektina kümme rattamaja, millest üks läks maksma üle 5500 euro. Nüüd saavad kõik korteriühistud taotleda rattamajatoetust, et ehitada endalegi eraldi hoiumaja või korrastada näiteks kelder rattaparkla jaoks. Esimese probleemina nähakse aga ruumipuudust.

"See õueala ja hoov on enamuses linna maa, aga seda kasutavad neli korteriühistut, kokku üle 500 korteriomandi – siin on kaks suurt ühistut. Otsuste tegemine suurtes korteriühistustes on keeruline, prioriteedid on eri majades eri kohtades ja seda ühist õueala siin planeerida me saame ainult Tallinna linna või kohaliku omavalitsuse või Mustamäe linnaosa toel," selgitas korteriühistu esimees Ülar Haug.

Linn ei välista koostööd rattamajade väljaehitamiseks, kuid nendib, et kiirem võimalus oleks ühistul kasutada oma maad või olemasolevaid ruume.

"Kui aga hoov on väike ja majja ei mahu, siis tuleb rääkida asukohajärgse linnaosavalitsusega, võib-olla on võimalik leida linnamaad kasutades lahendus. Kuid eelkõige siiski me vaatame kas hoonesse sisse panemise võimalust või oma kinnistule," rääkis Tallinna linnavaraameti osakonnajuht Priit Pärtelpoeg.

Sõpruse puiestee ühistus nähakse, et jalgrattaid on rohkem ja kuigi trepikoja hoidlast varastati hiljuti valvekaameratest hoolimata kaks kaherattalist, vaibus rattamaja rajamise mõte, sest häälteenamust ei leitud.

"Kõik korteriomanikud ei ole huvitatud sellest, eriti vanemad inimesed, kes rattaga ei sõida. Siin võib otsustamisel tekkida vastuolulisi momente. Tänapäeval kindlasti ka turvalisuse probleem, sest rataste vargused ei ole paraku kuhugi kadunud," rääkis korteriühistu esimees Anvar Kima.

Et leevendada vastuolusid, kus mittejalgrattur peaks rattaparkla rajamise tõttu suurenenud remondifondi maksma, võiks rakendada individuaalseid tasusid. Sellise lahenduse saavad siiski aga käiku võtta suuremad korteriühistud.

Linn hüvitab rattahoidude ehitamise maksumusest 70 protsenti, kuid maksimaalselt 10 000 eurot korterelamu kohta. Tänavu on võimalust kasutanud kolm ühistut.