Koonderakonna esimees Petteri Orpo teatas neljapäeval pressikonverentsil, et valitsuskõnelused algavad teisipäeval, 2. mail. Ta avaldas lootust, et uus parempoolne valitsus saab asuda ametisse juunikuus.

Üheks suuremaks väljakutseks uuele valitsusele nimetas Orpo riigi rahanduse korda saamist, mis toovad kaasa ka karmid kärped.

Põlissoomlaste esimehe Riikka Purra tunnistas, et valitsuskõnelusi alustavate erakondade vahel on suuri erimeelsusi, aga mitte nii suuri, et neid ei saaks ületada. Ta ütles, et immigratsioonitemaatika on läbirääkimiste küsimus.

Rääkides teisest võimalikust vaidluskohast ehk suhtumisest kliimapoliitikasse ütles Põlissoomlaste juht, et tavalistele soomlastele on oluline, et energia- ja kliimapoliitika ei suurendaks igapäevakulusid, ei nõrgestaks kodanike ostujõudu ning et Soome ettevõtete ja eksporditööstuse konkurentsivõime ei väheneks.

Opositsiooni jääva Vasakliidu parlamendirühma esimees Jussi Saramo teatas, et Orpo juhtimisel saab Soome oma ajaloo kõige parempoolsema valitsuse.

Saramo ennustas uue parempoolse valitsusega raskeid aegu töötajatele, haigetele ja eakatele. Samuti avaldas ta muret inimõiguste ja looduse pärast.

Soome eelmine peaminister ja SDP juht Sanna Marin teatas, et talle ei tulnud üllatusena, et Orpo moodustab parempoolse valitsuse. Ta märkis, et selle taga on soomlaste endi tehtud valik valimistel.

Kuid ka tema ütles, et SDP ja uue valitsusliidu seisukohad erinevad näiteks sotsiaalkindlustuse ja hariduse vallas ning kui Orpo hakkab suuri kärpeid tegema, siis ei jää sellest puutumata ükski sektor.

Soome parlamendivalimised võitis parempoolne Koonderakond, millele järgnesid Põlissoomlased ja sotsiaaldemokraadid (SDP).

Koonderakonnal (Kokoomus) on kokku 200-kohalises Soome parlamendis nüüd 48, Põlissoomlastel (Perussuomalaiset) 46 ja sotsiaaldemokraatidel 43 kohta. Kolm Soome suurimat erakonda said juurde vastavalt 10, seitse ja kolm mandaati.

Keskerakond (Keskusta) sai parlamendis 23 kohta (kaheksa kohta vähem võrreldes 2019. aasta valimistega), rohelised 13 (seitse kohta vähem), Vasakliit 11 (viis kohta vähem), soomerootslased üheksa kohta ja Kristlikud Demokraadid viis.