Kui ministeerium saab mõne uue eelnõu avaldamiskõlbulikuks, siis riputab ta selle eelnõude infosüsteemi. Samal ajal saadab ta selle teistele ministeeriumitele kirjaga laiali. Algab kooskõlastusring. Teised ministeeriumid ja asutused kirjutavad, mis neile eelnõu juures meeldib ja mis ei meeldi ning kuidas võiks midagi teisiti teha. Sarnaseid kirju saadavad ka asjast huvitatud organisatsioonid. Nende kirjade põhjal paneb ministeerium kokku eelnõu uue versiooni, kus ta mõnda ettepanekut arvestab, teise jätab tähelepanuta.

Nüüd valmistavad ametnikud justiitsministeeriumi juhtimisel ette teistsugust süsteemi: riigi koosloome keskkonda.

Projektijuht Karmen Vilms selgitas ERR-ile, et edaspidi toimuks kogu tagasiside andmine sealsamas eelnõu juures.

"Seda on võimalik esitada siis süsteemsemalt seostatult nende konkreetsete kommenteeritavate kohtadega. Näiteks, kui eelnõus näiteks paragrahv viis osutub väga probleemseks või sellele on palju tagasisidet, siis selle paragrahvi kohta tehtavad kommentaarid on kergesti leitavad. Et me ei esitaks kirju vaid saaksime esitada kommentaare," rääkis Vilms.

Lihtsustatult öeldes võiks töö käia sarnaselt nagu seda praegu tehakse näiteks ühise Google Docsi dokumendi kallal. Iga asjaosaline saaks mõne lõigu juurde oma kommentaarid lisada või oma versiooni välja pakkuda, kõigi märkused on kõigile näha.

Vilmsi sõnul peaks seaduseelnõu menetlemine muutuma avatumaks. Ta toob näiteks, et praegu saab see, et kusagil mõnda seadusemuudatust üldse kavandatakse, avalikuks alles ametlikul kooskõlastusringil – ehk siis kui ministeerium on asjaga juba mõnda aega toimetanud. Asi peaks muutuma siis, kui eelnõu koostamine hakkab algusest peale käima koosloome keskkonnas.

"See hetk, kui alustatakse koostamist keskkonnas, siis loomulikult on see veel tööfaas ja sisu ei oleks väljapoole kohe nähtav. Küll aga see teave, et nüüd alustati selle teemaga tegelemist," lisas Vilms. Sellest hetkest alates peaks eelnõuga seotud toimingud jälgitavad olema.

"Iga eelnõu juures meil tegelikult hakkaks olema selline ajatelg, kus oleks võimalik jälgida, et kuidas menetlus on kulgenud. Mis toimus millal, millal alustati, millal toimus ametlik koostööring, kas toimus mingisuguseid huvirühmadega kohtumisi, mis olid selle tulemused ja niimoodi kuni riigikogu menetlusetappideni välja," selgitas Vilms.

Tulevikus peakski ühte süsteemi kolima kogu eelnõu elukäik, alates sellest, kui ametnikud visandavad esimesed paragrahvid, kuni selleni, kui riigikogu seaduse vastu võtab ja president selle allkirjastab.

Sinna läheb aga Vilmsi sõnul veel aega: "Hetkel me oleme piloteerimas esimest etappi, mis puudutab eelnõu koostamise poolt. Samal ajal on meil avalik osa, mis puudutab ka avalikku konsultatsiooni, alles arendamisel. Ja me loodame, et me saame järgmisel aastal hakata ka seda piloteerima osapooltega."