Eestisse saabub praegu ööpäevas 70–80 Ukraina sõjapõgenikku
Ukrainast Eestisse saabuvate põgenike arv on vähenenud ning paljud ukrainlased hoopis lahkuvad Eestist. Siia tulevatel põgenikel on sageli ka tuttavad ootamas, mistõttu pole põgenike infopunkte enam vaja.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel on viimastel kuudel põgenike arv stabiilne. Kokku on Eestis ajutist kaitset taotlenud ligi 45 000 Ukraina kodanikku, umbes 19 000 pikendavad seda. Eelmise aasta esimese poolega võrreldes on Eestisse saabuvate põgenike arv aga oluliselt vähenenud.
"Ööpäevane number jääb alla saja ehk siis umbes 70 kuni 80 põgenikku, kellest hinnanguliselt 50 protsenti jääb Eestisse, ülejäänud liiguvad edasi teistesse riikidesse," ütles PPA kriisideks valmisoleku büroo juht Gert Kaju.
Sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise osakonna tiimijuht Kirill Badikin sõnas, et trend on pigem selles suunas, et ukrainlased lahkuvad Eestist. Ka Kaju rääkis, et paljud ukrainlased on otsustanud tagasi kodumaale minna.
"Meil on andmed, et Eestist on lahkunud 4500 Ukraina kodanikku, kellest suur osa on liikunud tagasi Ukrainasse. Ülejäänud on liikunud edasi teistesse riikidesse," lausus ta.
"Nii palju kui me teame ja põgenikud on meile rääkinud, siis kuna on tulemas suvi, on võimalik mingisuguseid põllumajandustöid teha oma kodumaal," ütles sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise osakonna tiimijuht Kirill Badikin.
"Aktuaalse kaameraga" rääkinud ukrainlased ei ole märganud, et palju põgenikke Eestist lahkuks. Danila tuli Eestisse koos ema ja õega. Ta käib tööl ja kuigi praegu elavad nad perega laevas, ei usu ta, et korteri leidmine raske on. Ukrainasse tagasi tahavad nad minna pärast sõja lõppu.
"Siin on üsna lihtne elukoht leida. Meil on vaja natuke vaeva näha, sest me tulime siia koos koertega. Ja see ongi kõik, rohkem probleeme pole," ütles Danila.
Väiksema põgenike voo tõttu sulgeb SKA aprilli lõpus sõjapõgenike infopunktid. Mai lõpuni jääb avatuks Tallinna infopunkt, mis liigub bussijaamast laevale Isabelle. Badikini sõnul on paljudel praegu tulevatel ukrainlastel siin tuttavad, kelle abil end sisse seada.
"Seetõttu võib-olla ei vajata ka lühiajalist majutust. Paljudel põgenikel on olemas ka kehtiv tööleping ehk tööandjaga on juba kokkulepe olemas, inimesed tulevad siia tööle," lausus Badikin.
Toimetaja: Marko Tooming
