Paal korraldas mullu juuli lõpus Jõgevamaal Suurfarmi kinnistul paiknenud Kalana suurfarmis hernesilo valmistamist, milles kasutati sipelghapet, propioonhapet ja naatriumbensonaati sisaldavat hapendamist parandavat konservanti. See on kemikaaliseaduse mõistes ohtlik kemikaal.

2022. aasta juulis imbus katmata silomassist läbi vihmavesi, mis koos konservandiga jõudis lõpuks lähedalasuvaase Umbusi jõkke. Selle tõttu sai jõe vee-elustik oluliselt kahjustada ja hukkus arvukalt kalu ning jõevähke.

Kohus karistas Paali ettevaatusest kemikaalinõuete rikkumise eest 20 070 euroga. Kohtu hinnangul oleks ta pidanud korraldama hernesilo valmistamist nii, et vihmavesi ei oleks sattunud ei silomassi sisse ega sealt edasi keskkonda. Selleks polnud ta aga võimalusi loonud.

Lisaks selgus asja uurimisel, et silohoidla, kus silomassi hoiustati, ei olnud selleks sobilik ja tekkinud ohuolukorda süvendas asjaolu, et silohoidla kalded olid valed, samuti olid valesti rajatud kogumiskaevud, märkis kohus.

Kriminaalasja arutati kokkuleppemenetluses ning Lembit Paalil tuleb tasuda ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1087 eurot ja 50 senti.

Kohtuotsus ei ole jõustunud, sellele on võimalik esitada edasikaebus 15 päeva jooksul.

Menetlust juhtinud ringkonnaprokuröri kommentaari Allar Nisu sõnul tuleb majandustegevuse käigus tagada, et see ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda.

"Kui saaste toimub ja tagantjärele selgub, et äriühing ning selle esindaja ei olnud saaste ennetamiseks või ärahoidmiseks piisavalt tegutsenud, kuigi neil see kohustus oli, siis on tegemist kuriteoga. Kriminaalmenetlus peab nii avalikkusele kui ka süüdistatavale avaldama mõju, et tõsta teadlikkust ja ennetada edasisi võimalikke kuritegusid ja kahju," märkis Nisu.

"Kui lisada kohtuotsusega mõistetud 20 070 euro suurusele karistusele ka AS Pajusi ABF-ile määratud kohustus summas 20 000 eurot, siis on see prokuratuuri hinnangul piisav signaal ühiskonnale, et keskkonnanõuete eiramine ei ole aktsepteeritav," lisas ta.  

Lisaks kriminaalmenetluse käigus saadud rahalisele karistusele ja äriühingule määratud kohustusele peab ettevõtja hüvitama ka jõele tekitatud keskkonnakahju, mille suurus selgub keskkonnaameti poolt läbi viidavas haldusmenetluses.