"Ma ütleks väga puudulike faktide põhjal spekuleerides, et selle video alusel ma riikliku tausta välistaks. Sest kui seal oleks taga Ukraina riik, mida ma mingil juhul ei usu, siis oleks nad teinud seda paremini. Kui seal taga oleks Vene enda teenistused, siis mõtleme selle peale, et Venemaa on lasknud enda elumaju õhku selleks, et õigustada Tšetšeenia sõda – nad oleksid ka seda paremini teinud," rääkis Tarien kolmapäeval Vikerraadio saates "Uudis +". "Mina praegu pigem kalduksin oletuste põhjal asjaarmastajate teooria peale. On nad siis Ukraina poole partisanid või Venemaa seest võimuvastased või ka lihtsalt naljategijad-huligaanid. Midagi sellist tundub selle video põhjal olevat," lisas ta.

Tarien põhjendas oma oletusi sellega, et rünnakust avaldatud video põhjal tundub Kremlis Senati palee kupli kohal toimunud plahvatus olevat üsna nõrk.

"Ma ei ole lõhkeaine ekspert, aga ma olen mõned käsigranaadid elus visanud ja ma näen selle video pealt, et seal ei olnud ligilähedaseltki seda laengut peal, mis on tavalisel käsigranaadil. See oli pigem valgusefekti ja põlengu peale minev laeng, et väike sähvatus teha," rääkis brigaadikindral. "See, mis näidati, mis turvakaamerast paistis /---/ ei olnud militaarkraadiga lõhkelaeng."

Vastates küsimusele, kuidas üldse said droonid Kremli kohale jõuda, tõdes Tarien, et juhtunu illustreerib praegust probleemi, kus droone on palju, nad on odavad ja praegu kasutusel olevad õhutõrjelahendused on aastakümnete jooksul välja töötatud märksa suuremate militaarsihtmärkide mahavõtmiseks. "Nad on kallid ja ei suuda alati nii paindlikult sellisele väiksele, madalalt lendavale objektile reageerida," ütles ta õhutõrjesüsteemide kohta.

Tarien meenutas ka kümne aasta tagust Euroopa riikide õhuväeülemate kohtumist, kus ühe suure Euroopa riigi õhuväeülem rääkis tõsimeeli, et neil on välja treenitud pistrikud, kes lähevad ja toovad droonid alla, kui need juhtuvad lendama sõjaväeosa või näiteks suure rahvahulga kohal kesklinnas. "See kõlab naljakalt, aga mis sa rahvarohkes kohas teed, see oli hea lahendus," tõdes ta. "See probleem ei ole pika ajalooga – sellega, kuidas droone efektiivselt tõrjuda, ei ole väga pikalt tegeletud," lisas ta.

Eesti õhuväe endine ülem märkis ka, et nähtud video järgi tundus Kremli kohal alla lastud droon olema väiksem, lokaalse tegutsemisraadiusega droon. "See kindlasti ei olnud selline mastaabiga, mis oleks suutnud Ukraina territooriumilt kohale lennata, tal ei olnud neid mõõtmeid," rõhutas kindral.

"Ma usun, et Moskva ja Kreml on praegu piisavalt kaitstud, et kui tuleksid selliste mõõtmetega droonid, mis suudaksid lennata Ukraina territooriumilt Kremlisse, siis nad õhukaitsest läbi ei tuleks. Ma usun, et see on kaetud. Aga just selliste väikeste, peaaegu et laiatarbe droonide [tõrjumine] on jätkuvalt probleem, see on väljakutse," tunnistas Tarien.

Droonide tähtsuse kasv on olnud hüppeline

Kommenteerides laiemalt droonide kasutamist sõjategevuses, ütles Tarien, et nende areng ja kasv on olnud eksponentsiaalne.

"Ma arvan, et ega me täpselt veel avalike andmete põhjal ei tea, mis on olnud (Ukraina sõjas - toim.) edukas ja mis mitte. Sest väga paljud videod, mis välja tulevad, eriti Ukraina poole pealt, on info-operatsioonid," rääkis ta.

"Kui sõja alguses olid Ukrainal kasutada Türgis valmistatud Bayraktari droonid, siis meeldis neile neid näidata, sest see oli viis enda ja maailma motivatsiooni tõsta ja näidata, et ta saab hakkama. Kui tulid raketilaskeseadeldised HIMARS, siis droonivideoid enam ei näidatud, sest on teised moodused, kuidas Ukraina edu näidata," selgitas Tarien. "Kas Bayraktarid olid nii väga edukad, me ei tea. Kindlasti neil mingi mõju oli. Kui mitte midagi muud, siis sõja alguses kindlasti paanika põhjustamine Vene ja moraali tõstmine Ukraina poolel," lisas ta.

Lennuväekindral tõi esile ka mikro- ja minidroonid, mis aitavad näha mäe taha ja hoone sisse ja sellega inimelusid hoida, kui väikse taktikalise üksuse ülem saab heita pilku hoonesse, mida ta just vallutama läheb või künka taha, kuhu ta oma mehed saadab.

"Ka sellised odavad enesetapjadroonid, need Iraani droonid, mida Venemaa kasutab – eks neil on ka oma koht: nad on lihtsalt odavad tiibraketid, ega neil palju vahet ei ole. Nad on ette programmeeritud sihtmärgi peale lendama. Lihtsalt tiibraketid reaktiivmootoriga lendavad kiiremini, viivad kohale rohkem lõhkelaengut. Aga Iraani droonid on jällegi odavamad," jätkas ta.

"Ja lõpuks see, mida meie kutsume varitsevaks ründemoonaks, mida Eesti just otsustas Iisraelist osta – see on ju ka drooni alaliik. Ta lendab, on operaatori poolt kontrollitav, tal on sensorid ja siis operaatori poolt valitud märgile ta läheb ja plahvatab – see on ju ka üsna drooni karakteristikutele vastav," selgitas Tarien.

Vene õhuväel napib väljaõpet

Kommenteerides Vene õhuväe tegevust Ukraina agressioonis, märkis Tarien, et see on osutunud eeldatust nõrgemaks ning selle põhjuseks võib olla spetsiifilise väljaõppe nappus.

"Arvasin, et nad on tugevamad, numbriliselt  nad peaksidki olema tugevamad. Kui ma peaksin ütlema, milles probleem on, siis ma oletaksin, et neil napib koostegevusväljaõpet nagu Vene sõja väe igal tasandil," ütles kindral.

"Nad ei suuda efektiivselt koos omade jõududega lennata ja tegutseda. See, kui õhukaitse töötab mõlemalt poolt, käib lahingutegevus maa peal – et sellises keskkonnas lennata ja edukalt toimetada, peab olema väga hästi kokku harjutatud protseduurid ja seda neil ei ole," selgitas ta.

"Kui neil oleks midagi varuks, siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks nad ei ole seda siiani juba kasutanud selle talvise Vene rünnaku käigus," märkis brigaadikindral Tarien.

Kolmapäeval väitis Vene presidendi pressiteenistus, et öösel tabas Kremlit Ukraina korraldatud droonirünnak, mis suuremat kahju siiski ei põhjustanud. Ukraina võimud on Kremli ründamist eitanud.

Droonirünnak Moskva kesklinnas on tekitanud avalikkuses palju küsimusi selle korraldaja ning aktsiooni eesmärkide suhtes.