"Mind koondatakse. Seal koondamisteates öeldakse mulle, et see on seotud erakonna rahaliste probleemidega," rääkis Jeeser Postimehele.

Ta ei soovinud avalikult kommenteerida ajalehe väidet, et lahkumise tegelikuks põhjuseks võisid olla erimeelsused EKRE juhatuse liikme Merry Aartiga. EKRE juhilt Martin Helmelt ega ka erakonna meedianõunik Holger Bergilt ajalehel kommentaari saada ei õnnestunud.

Martin Helme kommenteeris sel nädalal Vikerraadiole mitmete inimeste erakonnast lahkumist sellega, et selle põhjuseks on kehv isiklik valimistulemus ja kibestumus. Aga kui sisevaidlused viiakse avalikkuse ette, peavad sellised inimesed erakonnast lahkuma.

"Mida ma pean aga väga tähtsaks ja milles ma rangelt näpuga järge ajan, on see, et erakonnasisesed arutelud on erakonnasisesed arutelud. Neid ei lapata Facebookis või vaenuliku meedia veergudel. Ja kui selle vastu eksitakse, siis lähevad teed lahku," selgitas ta.

Kunagine kaitseväe logistikakeskuse ülem Jeeser alustas EKRE piirkondade koordinaatorina tööd 2020. aasta septembris, enne kohalikke valimisi. EKRE-ga liitus ta 15. novembril 2017. Enne seda kuulus Jeeser 2012-2014 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ridadesse.

ERR on ERJK andmestikule tuginedes varem kirjutanud, et EKRE kulutas aasta esimesel kolmel kuul ehk valimiskampaania ajal reklaamile ligi 511 000 eurot, mis oli oluliselt väiksem summa kui teistel suurtel erakondadel. Samas alustas EKRE oma kampaaniat teistest parteidest varem ning kulutasid 2022. aasta neljandas kvartalis reklaamile 770 000 eurot.

EKRE põhisissetulekud on tulnud riigitoetusest ja erakonna enda liikmete annetustest ja liikmemaksudest. EKRE sai 2023. aasta esimesel kolmel kuul igas kuus 80 565 eurot riigitoetust, pärast kahe mandaadi kaotamist valimistel saavad nad alates aprillist 72 645,54 eurot ehk igas kuus ligi 7919,5 eurot vähem.

Riigikogu valimistel sai EKRE 16,1 protsenti häältest ja parlamendis 17 kohta. Neli aastat varem oli erakonna tulemus parem ehk 17,8 protsenti ja 19 kohta.