Soome keele õpetajate selts on aastaid vaeva näinud, et soome keel oleks teiste võõrkeeltega võrdväärne. Sõda Ukrainas ja haridusreform on seltsi pingutustele nüüd kaasa aitamas, sest üha enam koole on soome keelt oma õppekavasse lisamas.

"40 koolis on juba võimalus õppida soome keelt. Üheksa kooli on nüüd kindlalt alustamas ja seal on olemas ka õpetaja. Aga neid koole, kus tahetakse alustada ja kus võiks alustada, on tegelikult üle Eesti," rääkis soome keele õpetajate seltsi juhatuse liige Ilona Säälik.

Selliseid koole, kus praegu võõrkeele õpetajaid aktiivselt otsitakse, on üle kümne, kuid puudu on õpetajaks pürgijatest. Seepärast asus soome keele õpetajate selts kaardistama keeleoskajaid nii siin- kui ka sealpool Soome lahte.

"Me peame julgustama neid, kes soome keelt oskavad. Soome keele oskajaid on tegelikult Eestis. See ei ole nüüd nii, et soome keele oskus on kadunud. Mulle tuleb ette vägagi tihti inimesi, kes ütlevad, et jah, ma oskan soome keelt ka rääkida. Peab julgustama neid ka õpetajatööd ette võtma," ütles Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi.

Eestis elab üle 7000 soomlase, samas Soomes elab üle 50 000 eestlase. Haridusministeerium toetab soome keele levikut Eesti koolides. Ka president Alar Karis on avaldanud lootust, et soome keele õpe võiks lausa kohustuslik olla.

"Lisaks sellele, et tegemist on meie naaberriigi keelega, on tegemist ka ju meie sugulaskeelega, mis tähendab, et nii tööturul kui ka oma kultuurilise horisondi laiendamisel on see keel igati koolidesse teretulnud," sõnas haridusministeeriumi üldhariduse peaekspert Marika Peekmann.

Kuna võõrkeele õpetaja koormus on tihti väike, on võimalik, et üks õpetaja annab tunde mitmes koolis. Haridusministeeriumi hinnangul peaks maapiirkondades, kus koolide vahemaad tihtipeale suured, õpetajate transporti hüvitama kohalikud omavalitsused.