Piirikaubandus ehk kui palju ja mida ostetakse Lätis ja Eestis, sõltub suuresti hindadest ja kaubavalikust, aga ka kaupluste olemasolust. Ja see, et eestlased tõstavad nüüd makse, on lätlastele esialgu vähemalt hea uudis, sest Lätis vähemalt sel aastal maksutõusu plaanis pole. Kuid see kõik ei pruugi nii jääda.

Lätis on käibemaks juba mõnd aega 21 protsenti, tõsi, piirkonnale omaste köögi- ja puuviljade maksumäär on madalam. Ja nagu võis näha laada ajal, on harjumusel suur jõud. Kuigi Eesti poolel Nestes ja Läti Viršis maksis autokütus samapalju, moodustusid Läti tanklas Eesti autodest järjekorrad.

"Vorsti- ja lihatooted on Lätis odavamad. Eestlane käib seal. Lätlased jälle käivad Eestis piimatooteid ostmas, sest piimatooted on tunduvalt odavamad Eestis. Nii et liikumine käib kogu aeg. See on praegu piirilaat, aga meil on veel juunikuus Liivimaa laat, kus on ka tavaliselt eestlased-lätlased pooleks," rääkis Valga-Valka piirilaada koordinaator Artur Drubinš.

Piiriüleselt kaubanduselt oodatakse ka omapära, loodetakse leida midagi teisemat.

"Lätlaste seas on populaarne käia Valga turul. Nii et Valka-Valga vahel piiriülene kaubandus toimub, kuid Lätit ja Eestit tervikuna võrreldes võiks kauplustes naabrite tooteid muidugi rohkem olla. Kuid probleem on ka see, et näiteks Läti toodetega Läti enda poodides on keeruline, sest saada on ka Poola või mõne teise riigi odavamad kaubad," lausus Valka omavalitsuse juht Vents Armands Krauklis.

Läti ettevõtjad leiavad, et Eestis on ettevõtlusega seotud bürokraatiat vähem ja ettevõtluskeskkond parem.

"Mul on ettevõte registreeritud nii Eestis kui ka Lätis. Mina leian ja paljud Lätis võivad kinnitada, et Eestis on ettevõtlustingimused paremad," ütles ettevõtja Janis Kevišs.

Esimest korda pakkusid oma tooteid vastastikku müüa ka Eesti ja Läti õpilasfirmad. Paljud neist on leidnud mõne omapära, mis peaks toimima ka välismaal. Näiteks sibulakoorte pulber.

"Otsisin internetist ja midagi sellist ma kuskilt ei leidnud. Sestap on eeldus rohkem toota, alustades Lätist, siis Eesti ja kõigi Balti riikide kaudu Euroopa ja maailmaturule välja," lausus Valmiera tehnikumi õpilane Rainers Emils.

"Meil endal Lätiga praegu eriti seost pole. Aga loomulikult ei ütleks ära ühestki koostööst," lausus Tõrva gümnaasiumi õpilane Piia Papagoi.

Läti majandus kasvas esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,7 protsenti. Selle taga on Riia lennujaama, turismi- ja teenindusettevõtete hea töö, töötlev tööstus on eelkõige puidu nõudluse vähenemise tõttu languses.