"AK.Nädal": miks lähevad monarhid endiselt inimestele korda?
Eestit külastas kolmapäeval visiidil Rootsi kuningapaar, laupäeval said miljonid televaatajad kaasa elada kuningas Charles III kroonimistseremooniale. Euroopas on 12 monarhiat ja muidugi on Charles III ja Carl XVI Gustaf omavahel ka sugulased.
Lõppemas on üks väga kuninglik nädal. Eestit külastas Rootsi kuningapaar ja Londonis krooniti uus kuningas. Miks monarhiatega seotu inimestele endiselt niiväga korda läheb?
"Ma arvan, et selles küsimuseasetuses on peidetud ka teatud kahtlus ja ka vastus. Kahtlus selles mõttes, et kas tõesti 21. sajandi dünaamilises maailmas vajame me kuningaid ja kuningannasid?" arutles endine Eesti suursaadik Londonis ja Stockholmis Margus Laidre.
Just seda küsimust on vabariiklased hakanud Elizabeth II lahkumise järel üha häälekamalt esitama. Need sõnavõtud ei piirdu leheveergude ja virtuaalruumiga, vaid massiliselt on mindud ka tänavatele.
"Kindlasti me ei ole varem näinud seda, kuidas teede ääres seisavad britid ja karjuvad, et "Sa ei ole minu kuningas!", see on meie jaoks väga uus pilt," nentis monarhia ekspert Kai-Ines Nelson.
Rahva poolehoiu kasvatamine on vaid üks katsumustest, mis Inglise kuningat ja Rahvaste Ühenduse valitsejat Charles III-ndat ees ootab. Ilmselt peab ta rinda pistma ka valitsusala vähenemiseda. Nii Jamaica kui Uus-Meremaa poliitiline ladvik on hakanud arutama Briti krooni alt välja astumise küsimust. Barbados astus selle sammu juba aastal 2021.
Ees ootab ka kuningakoja koosseisu kokkutõmbamine, mis võib kulgeda valuliselt. Sugulane Carl XVI Gustaf on selle sammu oma riigis juba astunud. Vaid Rootsi kroonprintsess Victoria lapsed säilitasid oma tiitli, teistelt lapselastelt võttis kuningas need ära. Selline kulude kokkuhoid on osa monarhia moderniseerimisest, mis omakorda toob kuningakoda rahvale lähemale.
Rahvale lähenetakse ka abielude kaudu, kui kuningliku perekonnaga liitub keegi, kes pole aadlisoost. Rituaalid ja traditsioonid ning suurejoonelised ettevõtmised nagu äsjatoimunud kroonimine aitavad aga alal hoida ka teatavat distantsi ning tähesära, mis monarhiaga seotu argisest maailmast kõrgemale tõstab.
"On neid, kes vaatavad kuninglikke kui popkultuuri ja popikoone. Maailma vaieldamatult kõige populaarsem kuningakoda ehk Briti kuningakoda on tõesti juba saavutamas ikoonilisi mõõtmeid," märkis Nelson. Elavate ja hingavate riigi brändi saadikutena tegutsedes toob kuninglik perekond riigile ka tulu.
"Sageli argument, mida Rootsi kuningriigi või monarhia pooldajad esile toovad, on väidetavalt, et Rootsi kuninga ülalpidamine maksumaksjale on odavam kui Soome presidendi ülalpidamine soomlastele," lausus Laidre.
Ehkki Euroopa monarhid oma riike enam ammu ei juhi, mängivad nad olulist roll rahvusvahelises poliitikas, millega nad ametlike riigivisiitide ja teiste kõrgetasemeliste kohtumise kaudu päevast päeva hõivatud on.
Rahva armastus ja monarhi võim näivad olevat pöördvõrdelises suhtes. "Mida väiksemaks muutub päris võim, seda suuremaks muutub soft power ja soft power on üks väga suur võim," nendib Nelson.
Just selles valguses tuleb vaadelda ka Rootsi kuningapaari järjekordset Eesti-visiiti. "Võime ju mõelda, et Rootsi näite varal: niigi lähedane maa ja rahvas, milleks seda vaja üle korrata on? Aga ma tõmbaksin paralleeli tavalise pereeluga. Kui abikaasad saavad omavahel hästi läbi, siis see ju ei tähenda, et seda suhet ei pea pidevalt hoidma, selle eest igapäevaselt hoolitsema ja vaeva nägema. Ainult siis saab see kesta," rääkis Laidre.
Alahinnata ei maksa ka monarhia siseriikliku funktsiooni. Kui valitseja on populaarne, siis mõjub ta justkui ühiskondliku liimina ning pakub laiu rahvamasse ühendavat tugipunkti.
"Kui meil oleks näiteks füüsiliselt olemas proua või härra Laulupidu ja me saaks tema tegemisi jälgida, perekonna näol näiteks, siis see oleks võrreldav meile kui eestlastele sooja tundega, mida teised rahvad oma sajandite pikkuse ajalooga monarhiaid jälgides võivad kogeda" selgitas Nelson.
Lihtsurelikud valmistuvad elu õhtul hoogu maha võtma ning pensioneeruma, ent Charles III on näide sellest, kuidas just kõrges eas tuleb kogu maailma pilgu all asuda elu suurimat rolli täitma.
Kui Carl XVI Gustaf on troonil olnud juba pool sajandit, siis tema eakaaslane Charles III on selle rolli täitmist umbes sama kaua oodanud. "Ta on üks vanemaid troonipärijaid ja tasub meeles pidada, et kuningas ollakse surmani," tuletab Nelson meelde.
Toimetaja: Marko Tooming