Von der Leyeni taga on Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei. Von der Leyenit toetavad ka Saksamaa konservatiivsed erakonnad. Von der Leyeni toetamisest on andnud märku ka kantsler Olaf Scholzi juhitud võimuliit.

Prantsuse president Emmanuel Macron pole veel avalikult teatanud, et toetab von der Leyeni kandidatuuri. Siiski just suuresti tänu Macroni toetusele sai von der Leyen 2019. aastal oma praeguse töökoha, vahendas Politico. 

Von der Leyenile pole praegu ka tõsiselt võetavaid alternatiivseid kandidaate. Mõned EL-i poliitikud muretsevad, et komisjoni juhi valimisel ei tulegi tõsist heitlust. Politico ironiseeris, et von der Leyeni tagasivalimine võib meenutada pigem kroonimist kui demokraatlikku protsessi. 

EL-i liidrid valisid von der Leyeni 2019. aastal ametisse kinniste uste taga ja lükkasid siis tagasi niinimetatud Spitzenkandidateni süsteemi raames valitud kandidaadi. See on süsteem, kus iga üle Euroopaline poliitiline perekond on komisjoni presidendi ametikohale nimetanud oma esindaja, kelle hulgast siis valitsusjuhid võivad valida. Von der Leyen polnud 2019. aastal ühegi partei kandidaat. Spitzenkandidaten oli siis Manfred Weber. 

Politico hinnangul meenutas Von der Leyeni valimine siis Poola kuninga valimist. See oli protsess, mille käigus Poola aadlikud valisid omale keskajal ja hiliskeskajal kuninga.

Pandeemia ja sõja tõttu on kasvanud komisjoni mõjuvõim EL-i tervishoiu ja kaitsepoliitika kujundamisel. Seetõttu tahavad mitmed poliitikud, et komisjoni järgmine juht valitakse Spitzenkandidateni süsteemi raames. 

Neljapäeval avaldasidki von der Leyenile toetust Euroopa Rahvapartei ja Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU). Nii proovivad parteid vältida 2019. aasta kordumist. 

Von der Leyeni isa oli kõrge EL-i ametnik. Von der Leyen veetis oma elu esimesed aastad Brüsselis. Pärast Saksa kaitseministrina töötamist naasis ta 2019. aastal Brüsselisse.

Politico hinnangul meenutab von der Leyeni juhtimisstiil pigem valgustatud monarhi valitsemist. Ta valib hoolikalt kohtumisi ajakirjanikega ning ilmub avalikkuse ette valitud hetkedel.