Eakad juhid põhjustasid eelmisel aastal 11 protsenti kannatanutega liiklusõnnetustest. See jääb samasse suurusjärku alaealiste põhjustatud õnnetustega, ütles Põhja prefektuuri avariimenetlusgrupi juht Raul Annuka saates "Terevisioon".

"Kui statistikast lähtuda, siis eakate osakaal autoliikluses suureneb ajaga, Euroopas on selleks protsendiks varsti 25," sõnas Annuka.

Eakate puhul räägime eelkõige südame-veresoonkonna haigustest, ütles perearstide seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi. "Ajuarterid kipuvad ära ummistuma, selle tagajärjel kannatavad kõik kognitiivsed funktsioonid. On ka dementsust ja paraku ei saa me ka eakate puhul üle ega mööda eri sõltuvushaigustest," rääkis Vallikivi haigustest, mis just eakaid kimbutavad.

"Kui vaatame tervisekontrolli parameetreid, siis seal on palju haiguseid, mis adekvaatse ravi korral juhtimisõigust ei välista. 65 aasta vanuses tervisekontrollid sagenevad, ja näeme variaablust, kuidas aastad inimese tervist mõjutavad," sõnas Annuka.

"Seadusandluses on suur auk, kuidas peatada tervisetõendit teatud asjaolude ilmnemisel, mis mõjutavad juhtimisõigust," lisas Vallikivi. "Meile ei tule töölauale infot, et teie patsient sattus intsidenti, mis teeb ta liiklusohtlikuks, inimene peaks selle protsessi ise algatama. Minu otsus ei pruugi inimesele meeldida, siis ta võib pöörduda eratervishoiuasutusse ja selle tõendi ikkagi saada," rääkis Vallikivi. "Kui tahame asju rohkem reguleerida, siis meil on palju arenguruumi," lisas Vallikivi.

"Südame- ja veresoonkonnahaigused, eri ajuhaigused ja sõltuvushaigused mõjutavad ka inimeste haiguskriitikat. Ise ta enam oma võimeid adekvaatselt ei hinda, samuti pereliikmed. See on teema, kus on suur konfliktikoht," sõnas Vallikivi.

"Siin on roll lähedastel, kui nad teavad, milline on eaka sõidustiil. Kui lühikese aja jooksul on kõksud, kaasreisijad ei julge sõita temaga koos, siis need on märgid, et võiks temaga rääkida, et ta ei osaleks enam sõidukijuhina liikluses," sõnas Vallikivi.

"Kõige olulisem on see, et meil oleks võimalus tervisetõend tagasi kutsuda teatud asjaolude ilmnemisel ja perioodilisus võiks olla lühem, seal võiks olla protseduuris asjad, mis võimaldaksid kognitiivset võimekust hinnata kohustuslikus korras," pakkus Vallikivi lahendusi.

Annuka rääkis ka, et Euroopas on paika pandud, et eakatel on tervisekontroll iga viie aasta tagant. "Maailmas on ka riike, kus on kontroll 75. eluaastast iga 13 kuu järel ja teatud vanusest vaadatakse üle sõiduoskused," lisas Annuka.

Advokaat Sirk: arsti ei tohi muuta pealekaebajaks

Liiklusõnnetus on juhuslik sündmus, sõnas liiklusteemadega tegelev vandeadvokaat Indrek Sirk. "Kui ka teatud õnnetuste puhul võib öelda, et õnnetus hüüdis tulles, siis tavamõistes on ta õnnetus. Mõnikord asjaolud lihtsalt kuhjuvad või ületavad natuke rohkem uudisekünnist. Ma julgeks öelda, et täna mastaapset probleemi [eakate juhtidega] ei ole, vaid on teatud üksikud sündmused kuhjunud ühele ajale," rääkis Sirk saates "Uudis+".

Praegused tervisekontrolli intervallid on Sirgi hinnangul adekvaatsed. "Eesti käib ühte sammu muu maailmaga, kus terviseseisundit enne juhiloa saamist kontrollitakse. Maailmas on ka riike, kus tervisekontroll on jäetud inimese enda otsustada. Tänane regulatsioon on piisav, selle välba jooksul inimese tervis oluliselt ei muutu. Meie arstid ei jõuaks ka rohkem kontrollida ja tervel inimesel oleks tobe joosta arstide vahet, et saada templit. Koormus ja vastutus on meie arstkonnal. Ühegi paragrahviga ei saa tervist kontrollida. Kirjutada seadusesse sisse piirvanus - sellel oleks oma suured miinused," arutles Sirk.

Sirgi sõnul ei tohi juhtuda, et arstid peaksid hakkama inimese tervisehädadest juhtimisõiguse kontekstis teatama. "See on eetiline küsimus, mitte juriidiline. Hea oleks kui inimesed saaksid arsti juurest abi, mitte ei kardaks, et ma jään juhtimisõigusest ilma. Tuleb kaitsta ka muud ühiskonda, aga arstidele pealekaebamise kohustust teha ei tohi. Küllap nad inimesele endale ütlevad, et sa ei tohi juhtida. Digiloos saab panna piirangu peale, et ta ei näe eriarstide diagnoose," rääkis Sirk.

Sirgi sõnul on 10-15 aastat liiklusspetsialistid arutanud, et on teatud terviseseisundid, kus inimesel teatud ajal juhtimisõigust ei tohiks olla - krambihood, insult, infarkt. "Siis toimuks [juhtimisõiguse peatumine] automatiseeritud moel. Samuti on arutatud, et muutuks kehtetuks inimese tervisetõend, kui ta on jäänud purjuspäi autojuhtimisega vahele kuni selleni, kui perearst on andud tervisetõendi, et tegemist pole sõltlasega. Paraku on need ettepanekud jäänud kas eetiliste, juriidiliste või tehniliste probleemide taha. Täna on terviseseisund paljuski inimese enda otsustada ja kui ta käib arsti juures, siis arsti südametunnistusel," selgitas Sirk.

Vanemate inimestega tuleb kaasa probleem, mis on seotud nende liikuvusega.

"Eakas ei saaks autota käia iseseisvalt poes ja arsti juures. Kui temalt võtta autojuhtimise õigus, siis ta muutuks sõltuvaks kellestki teistest. Samamoodi käitume teistega - lastega, kelle puhul võtame riski, et nad liikluses hakkama saavad," märkis Sirk.

Vanus on ainult number - 80-aastane võib olla liikluses palju ohutum kui 15-aastane, 18-aastane või 40-aastane, sõnas Sirk.