G7 riikide grupp kehtestas detsembris Vene nafta suhtes hinnalae, mille kohaselt ei tohi naftat müüa kallimalt kui 60 dollarit naftabarreli kohta.

Venemaa eelarve puudujääk kasvab ja Kreml kulutab üha rohkem raha sõjapidamisele. Vene valitsus tahab nafta ekspordi pealt rohkem teenida.

G7 grupi liikme maksumuudatuse analüüs näitas, et Kreml ohverdas seetõttu energiasektori võimekuse teha pikaajalisi investeeringuid. "See on nende tööstuse jaoks hävitav samm," ütles üks ametnik ajalehele Financial Times. 

Aprillis hakkas Vene valitsus nafta ekspordi maksude arvestamisel kasutama sihikuna Brenti toornafta hinda. Varem olid naftamaksud seotud Uralsi hinnaga. Kreml tahab nii lisada riigikassasse 600 miljardit rubla (kaheksa miljardit dollarit). 

"Need muudatused vähendavad Venemaa energiasektori tulevast tootmisvõimsust. See võtab ära rahavoo, mida oleks saanud kasutada investeeringuteks," ütles ametnik. 

Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti ja Vene Uralsi naftabarreli hind erineb väga tugevalt. Brenti toornafta hind oli esmaspäeva hommikul 76,66 dollarit barreli kohta. Uralsi hind oli umbes 60 dollarit.