Läti peaministri Krišjanis Karinši hinnangul on Paldiski terminali taristu kasutamine kriisiajal Läti ja Eesti gaasivarustuse tagamiseks oluline samm kogu piirkonna energiaturvalisuse suunas.

Paldiski tekkis lätlaste jaoks päevakorda pärast seda, kui Skulte terminali investorid soovisid riigilt garantiisid, mida valitsus ei soovinud anda. Ja tõenäoliselt kujuneks liiga kalliks ka Skulte terminali rajamine Inćukalnsi gaashoidla omaniku Conexus Baltic Gridi aktsionäri Marubeni kaudu.

"Koostöölepe loob esimest korda raami, kuidas Läti ja Eesti saavad kriisiolukorras
gaasivarustuse tagamiseks koostööd teha," ütles Karinš.

"Lähemate kuude jooksul lepime Eesti kolleegidega kokku selle koostöö tingimustes. Ja ka selles, kuidas mõlemad pooled kriisiolukorras tagavad LNG-laeva saabumise Paldiski terminali, et vastavalt vajadusele piirkonda gaasiga varustada," rääkis Läti kliima- ja energeetikaminister Raimonds Cudars.

Milline on Läti või Eesti rahaline panus, pole riigid veel kokku leppinud.

"Meil on olemas taristu ja lätlastel on olemas hoidla. Ja Läti ei hakka rajama eraldi taristut selleks, et gaasivarustust tagada, kui on kriitiline hetk. Ja nii see huvide pool on. 300 kilomeetrit torusid meid ühendab ja neil on võimekus säilitada ja meil torusse panna. Eesti jaoks kasu on selles, et meil on taristu, mida me muidu ei kasuta, aga me saame nüüd selle enda ja naabrite julgeoleku tagamiseks kasutusele võtta," selgitas Eesti kliimaminister Kristen Michal.

Ametlikult pole Läti valitsus Skulte terminalist loobumisest siiski teatanud ega ka parlament sellele omistatud eristaatust tühistanud.